Põllumajandus Kasvatatakse: ØRapsi ØKartuleid ØKapsaid ØNisu ØJuurvilju ØOtra ØTomateid ØMaisi ØSibulaid ØÕunu ØKurke jms Vaatamisväärsused ØWieliczka soolakaevandus ØBrama Królewska Kuninga värav ØVarssavi Suur Teater ØGdaski raudteejaam kaunimaid raudteejaamu Euroopas ØAuschwitzi vangilaager - Krakowist mitte väga kaugel asuv huvitav ja ØKrakowi vanalinn hariv muuseum ØPühavaimu kirik Lublinis ØVarssavi vanalinn ØPanieska torn Szczecinis ØWaweli kindlus ja kuningaloss ØPüha Barbara kirik Øhttps://youtu.be/Qbu_FRg8vuU Kasutatud allikad: www.makutanojunction.org www.reisiguru.ee https://metsaring.files.wordpress.com /2012/03/14_ypef-booklet-2011- www
Rikkalik puhvetkapp oli ruumi keskpunkt · Augustus Welby Northmore Pugin ( 1812 1852) oli Inglismaa arhitekt, kujundaja, teoreetik, kes sai tuntuks kui Parlamendihoone autor. · Ta idealiseeris keskaega, oli veendunud gooti arhitektuuri ja gooti stiili austaja. · 1821-38 avaldas seeria arhitektuurseid joonistusi Specimens of Gothic Architecture, Examples of Gothic Architecture. · Ta kavandas hulgaliselt koole, kirikuid, eramuid, raudteejaamu. · Osales 1846-47 Londoni Parlamendihoone kavandamisel; tema kavandeid rakendati Westminster Palee juures. · Pugin kujundas 1851 Suurel Näitusel "keskaja saali". · Charles Locke Eastlake (18361906) oli inglise arhitekt, furnituuridisainer, kirjamees. · Oli üks esimesi Victoria aja kujundajaid, kes kutsus tagasi lihtsuse juurde. · Ta tunnustas Morrise põhimõtteid dekoratiivkunstide kohta.
Louis Comfort Tiffany 1848-1933 New Yorgi klaasikunstnik, miljonäri kodude kujundaja. Metalliläikelise klaasi leiutaja. ARHITEKTUUR Juugendliku hoone välisilme järgis siseruumide paigutust. Kasutati rohkelt juugendlikku kaunistuselemente, kunstide süntees õnnestus kõige paremini luksusvillade ja teatrihoonete projekteerimisel. Ehitusmaterjaliks graniit, tellis, krohvitud pind. Juugendstiilis on kujutatud palju teatri- ja pangahooneid, raudteejaamu ja kaubamajasid. Juugendstiili arhitektuur Gustave Eiffel 1832-1923 Eiffeli torn Pariisis 1889 New Yorgi vabadussammas 1886 A.Lindgren, W.Lonni ,,Estonia" SÜMBOLISM 19.-20.saj vahetus 19. sajandi teaduse ja tehnika areng hoogustas ühiskonnas urbaniseerumist, uute tehnoloogiate ja kaupade teket ning vabrikutootmist. Tekkis vajadus levitada ja vahetada informatsiooni
oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. (3) 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Vene keisririigi raudteedel tavaks ehitada viit liiki raudteejaamu. Teise klassi jaamu ehitati peaaegu iga 70-100 versta järel. 1902. aastal kui Keila-Haapsalu raudteed rajama hakati, otsustati Haapsallu kui raudteeliini lõppjaama rajada samuti kõrgema klassi jaamade hulka kuuluv teise klassi jaam koos vastavate rajatiste ja hoonetega. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudteejaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Teise klassi jaama
auruga köeti kajuteid ning meestel oli hea soe olla. Edasine areng toimus kiiresti. Juba 1819. aastal sooritas aurupurjekas Savannah reisi Ameerikast Euroopasse (tõsi küll, aurumasinat kasutati vaid mõne tunni jooksul). Aurulaevade areng 19. sajandi keskel on lahutamatult seotud Isambard Kingdom Bruneli nimega. Inglismaa edelaosa hõlmava raudteekompanii Western Railways Company peainsenerina projekteeris ta rea keerulisi rajatisi sildu, viadukte ja raudteejaamu. Osa nendest on säilinud praegugi ja hinnatud kui säilitamist väärivad varajase metall-arhitektuuri suurepärased näidised. Aastal 1835 esitas ta idee - piltlikult öeldes, pikendada Londoni Bristoli raudteeliini üle Atlandi, milleks projekteeris ja ehitas Great Westerni. Järgnesid laevad, millest igaüks oli oma aja suurim ja tehniliselt teedrajav. 1843. a valminud Great Britain oli maailma esimene teraskere ja sõukruviga ookeanilaev 102 m pikkune 1100 kW peamasinaga laev arendas
· Suhteliselt madal vedude omahind Raudteevedude puudused: · Maanteevedudest pikemad veoajad · Vähene paindlikkus · Raudtee suhteliselt suured haldamiskulud · Erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad alusvankrite vahetamist · Ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded Eesti Raudtee Raudtee kogupikkus on 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kaherajalisi liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas
Suhteliselt madal vedude omahind Raudteevedude puudused: Maanteevedudest pikemad veoajad Vähene paindlikkus Raudtee suhteliselt suured haldamiskulud Erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad alusvankrite vahetamist Ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded Eesti Raudtee Raudtee kogupikkus on 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kaherajalisi liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas
km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kahe rööpapaariga liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Kui rongi peatuskohas on jaamahoone ja seal on vähemalt üks kõrvaltee, loetakse peatus- kohta raudteejaamaks. Raudteejaamu on Eestis 152, peatuskohti 42. Raudteejaamadest on kauba- jaamu 6, kauba laadimist on võimalik korraldada 60 jaamas. Kaubajaamad töötavad Tallinnas Koplis ja Ülemistel, Maardus, Muugal, Pärnus ja Sillamäel. Mõned suurematest kaubajaamadest on ühtlasi sorteerimisjaamad, kus toimub igapäevaselt rongikoosseisude lahtihaakimine ja uute
annaabi.ee 
