koosnesid omavahel ühendatud väikestest metallrõngastest. Et rõngasrüüs mitte ülekuumeneda, tõmmati sellele peale pikk valge mantel, millel oli ordu embleem. Kaitserüüde areng Kuna rõngasrüü ei andnud päris tõhusat kaitset, (tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooleotsad tungisid aga tihti rõngaste vahelt läbi) siis hakati 13.saj teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Aga hiljem kinnitati neid nahkvesti siseküljele, kuna leiti, et nii on mõtekam. Nii tekkis plaatvest. Kaitserüüde areng Aga üksnes ülekeha rüü ei kaitsnud keha täielikult. Tugev löök näiteks liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Et selle eest kaitsta, hakati kasutama põlve- ja küünarnukikaitseid . Kaitserüüde areng Samal ajal ründerelvade areng nõudis jõudsalt kaitserüüde arengut. Nüüd kaeti kõik need kehaosad,
Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Millele tõmmati ka peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. Sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoomis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Tulirelvade välja arenedes täiustati jälle kaitserüüd ja seni katmata kehaosade varjamiseks lisati raudplaate ja plaatvesti asendas rüütli ülakeha eestpooslt üleni kattev suur ja vastupidav kilp. Nii kujunes 15. sajandi alguseks välja
Mõõgad Kaitserüü Odad Kiiver Laskerelvad: Kilp Vibud Ammud Kiviheitemasinad Tulirelvad Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal oli kasutusel soomusrüü. Väikesed soomuskujulised metallplaadid Kinnitati neetidega nahkjaki välispinnale Hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Lisakaitseks hakati kasutama neetidega kinnitatavaid raudplaate. Tekkis plaatvest 15saj kujunes välja täisraudrüü Turniirid Sõjakäigul demonstreeris rüütel oma vaprust, kogus kuulsust ja au. Vabal ajal peeti turniire, käidi jahil. Turniiril võideldi nüride relvadega. Sagedaseim oli ratsakahevõitlus Duell kahe rüütli vahel Hiljem võeti kasutusele puubarjäär Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid Lisaks olid jalgsivõistlused ja grupivõistlused Turniir tähendas pidustusi.
läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati neile veel peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoopis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Kaspar Kuldkepp 8 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Ründerelvade areng Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus
piiridel või ise sõdivad nende piiridel. 2)Caesar, Liber V lk 273 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi väidavad, et on saarel sündinud, rannikualadel need, kes tulid Belgiast, et sõdida. Inimesi on lõputu hulk ja maju on palju(tihe hoonestus) ning see on sarnane gallialastega/on sarnased Gallia omadele, kariloomade kogus/hulk on suur. Rahana nad kasutavad kindla kaaluga määratud kuldmünte või raudplaate. Sisemaa piirkondades/ sisemaal leidub inglistina, mereäärdsetes piirkodades rauda, aga selle kogused on väiksemad; kasutavad sissetoodud vaske. Ehitusmaterjal on igat liiki nagu Galliaski, välja arvatud pööki ja neelgu. Jäneseid, kanu, haneseid ei peeta sobilikuks (ei ole lubatud) süüa, aga nad siiski toidavad neid oma meele heaks. Maakohtades on kliima mõõdukam/pehmem kui Gallias, nõrgema pakase tõttu. 14
ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine kestis kuni aasta, särk oli väga kallis. Kandsid ainult rikkurid. 2. Kuidas ja millal kujunesid plaathõlstid ja plaatvestid? Kas need olid tuntud ka keskaegses Eestis? 13. sajandi keskpaiku hakati arendama rindkere kaitset, algselt kanti tõenäoliselt lihtsalt rõngassärgi peal riiet, et liiga palav ei oleks (paljas metall kuuma päikese all), hiljem hakati kinnitama nendele ka raudplaate, tõenäoliselt võidi kasutada ka nahka aluseks. 14. sajandi esimesel poolel kujunesid lõpuks välja. Eestis leiti Otepäält (st. olid jah tuntud), fragment, kokku 18 plaati, kõik plaadid polnud täielikult säilunud. 3. Millal hakati kasutama nn rinnakilpe ehk rinnaplaate? Nende leiud Eestis? 1350. alates kujunesid välja järk-järgult suured rinnakilbid. Leitud neid on vähe, Otepäält 3 ja Poolast 1. 4. Mida kujutasid endast brigantiinid? Millal need tulid kasutusele?
Viiimase hulka kuulusid kiiver kaitserüü ja kilp. Ründerelvad -lähivõitlusrelvad(mõõgad odad jne) laskerelvad(vibud ammud) . Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad. Kindluste piiiramisel kasutati piiramistorne ja rammpalki e taraani.. 15 saj muutus rüütlivägi koos kallineva täisraudryy ja muu relvastusega kulukask ja samas ka nend efektiivsus kahanes. Ntx selleks suurtüki vastu olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi