kõik panevad teose sündmustiku üle mõtlema ja peategelasele kaasatundma. Teose lõpp on kurb, kui selgub, et Leemeti elu läheb halvasti, ta armastatud ja lähedased inimesed surevad, mets jääb tühjaks ning tema on lõpuks päris üksi. Temast saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja. Varem valvas Põhja Konna vahva raudmeeste vastu võitleja, Meeme, kuid kellel nüüd oli ainsaks huvi- ja mõnu pakkuvaks tegevuseks lesida sambla sees ning juua raudmeestelt varastatud veini. Temast ei saanud aru kas ta oli inimene või sammal ning temast tulenev lehk oli jube. Leemet oli õnnelik, et ta lõpuks nägi suurt kuulsat Põhja Konna, kuid kurbusega tuli tõdeda, et ta oli ka viimane. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda
panevad peategelasele kaasatundma ja teose sündmustiku üle mõtlema. Teose lõpp on kurvastav. Võtab pisara silma kui loed kuidas Leemeti elu halvasti läheb, ta armastatud lähedased surevad, mets jääb tühjaks ja tema üksi. Temast saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja. Ennist oli selleks kunagine vahva raudmeeste vastu võitleja Meeme, kuid kellele nüüdselt oli ainsaks mõnupakkuvaks tegevuseks lesida sambla sees ja juua raudmeestelt varastatud veini. Temast ei saanud aru kas ta oli inimene või sammal ning temast tulenev lehk oli jube. Leemet on õnnelik, et ta lõpuks nägi suurt kuulsat Põhja Konna, aga kurbusega tuli tunnistada, et ta oli viimane. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda
Kõik algas Manivaldi matustest, kes oli sõjamees, kes näinud veel Põhja Konna. See on suur madu, nii suur nagu mets, ja oskab lennata. Ta hävitas maale tunginud vaenlasi. Nüüd aga magab ja teda ei suudeta äratada, sest pole enam 10 000 meest, kes teda korraga kutsuks. Manivald valvas mererannas ja tegi tuld, et kuulutada- Põhja Konnal on aeg ärgata! Manivald põletati hiies tuleriidal. Leemet kohtus Meemega, kes ilmus alati ootamatult välja ja oli rohu sees pikali, juues alati raudmeestelt ja munkadelt varastatud veini. Ta kingib Leemetile väga õhukese nahkkoti sees sõrmuse. Lõpus tuleb välja, et sõrmus on väärtusetu, aga nahk on pärit Põhja Konna seljast. Meeme ongi Põhja Konna valvur, aga see selgub alles viimases peatükis. 2.peatükk Lugu sellest, kuidas L sündis tegelikult külas, sest isa kolis sinna elama. Ta arvas, et inimene peab palehigis tööd tegema, leiba ja körti sööma. Ema Lindale ei meeldinud külaelu. Tema
enamus ussisõnade rääkijaid. Raudmehed kasutasid metsast külla läinud inimesi talupoegadena, kes väsimatult põllul tööd rügasid, et leiva jaoks vilja kasvatada. Raudmehed on rüütlid ja usumehed, kes istuvad lossides ja korjavad makse 25) Võitlus vana ja uue vahel teoses ,, Mees, kes teadis ussisõnu". Selle teose põhiprobleem on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse. · Uus kõik, mis oli tulnud raudmeestelt, sellist elustiili elasid külainimesed. · Vana kõik, mis oli tulnud metsainimestelt. Raudmeestelt tulid igasugused masinad, tööriistad, metallist relvad, saksa keel ja mis kõige tähtsam uus religioon: Katoliiklus. Külarahvas tegeles teoses põlluharimise, kirikus käimisega jne. Metsainimestelt tulid sellised kombed nagu: metsas elamine, ussisõnade oskamine, loomanahkades käimine jne
6. - Meeme sõnadele mõeldes hakkas Leemet tasahaaval neid mõistma ja uskuma, et võtmeks on Meeme kingitud sõrmus nahkses kotis, kuna selle saamine oli väga kummaline ja seda sõrmust ei hoitud nii nagu teisi ehteid - samas võis Meeme puhul tegemist olla vintis inimese vembuga ja Leemet hakkas onult tema kohta pärima, selgus, et Meeme oli kunagi olnud tark ja vapper sõdur, keda keegi kuulata ei tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks - Intsuga koos mindi sõrmusega õnne proovima Põhja Konna leidmisel, lagendikul kohati munka, keda Leemet väiksena raudmehe naiseks pidanud oli, munk püüdis Leemetilit sõrmust
metsast külla läinud inimesi talupoegadena, kes väsimatult põllul tööd rügasid, et leiva jaoks vilja kasvatada. Raudmehed on rüütlid ja usumehed, kes istuvad lossides ja korjavad makse 27. Võitlus vana ja uue vahel teoses ,, Mees, kes teadis ussisõnu". Selle teose põhiprobleem on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse. · Uus kõik, mis oli tulnud raudmeestelt, sellist elustiili elasid külainimesed. · Vana kõik, mis oli tulnud metsainimestelt. Raudmeestelt tulid igasugused masinad, tööriistad, metallist relvad, saksa keel ja mis kõige tähtsam uus religioon: Katoliiklus. Külarahvas tegeles teoses põlluharimise, kirikus käimisega jne. Metsainimestelt tulid sellised kombed nagu: metsas elamine, ussisõnade oskamine, loomanahkades käimine jne
annaabi.ee 
