Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kammeljas
M Makrell Scomber scombrus Meriforell Salmo trutta trutta Merisiig Coregonus lavaretus Mudamaim Leucaspius delineatus N Nolgus Myoxocephalus scorpius Nurg Blicca bjoerkna O Ogalik Gasterosteus aculeatus P Peipsi tint Osmerus eperlanus eperlanus morphaspirinchus R Raudkiisk Spinachia spinacia Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis Rääbis Coregonus albula Rünt Gobio gobio S Säga Silurus glanis Säinas ? Särg Rutilus rutilus T Tursk Gadus morhua V
Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk Merinõelalised: madunõel, merinõel Ahvenlased: kiisk Ridakalalased: suttlimst (Läänemere lõunaosas 20-200m sügavusel) Võikalalased: võikala (Eesti aladel puudub) Emakalalased: emakal (kuni 5 soolsusega riimvees, > 20m sügavusel) Tobiaslased: väike tobias, suur tobias Mudillased: must mudil, väike mudilake, pisimudilake, kirjumudil, ümarmudil Makrellased: makrell Võldaslased: merihärg, nolgus, meripühvel, võldas Merivarblaslased: merivarblane Pullukalalased: pullukala
Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga? V: lahkamine näitab, et isendil on paarilised sugunäärmed, mis viitab isaskalale. 24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)?
Läänemeres järglasis saama. Põhjuseks on see, et nende mari, mis soolases Atlandi vees hõljub ülemistest veekohtidest, vajub magedamas vees põhja ja hukkuda. Läänemeres on palju kalu. Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13
11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44. Ogalik, Gasterosteus aculeatus L. 45. Luukarits, Pungitius pungitius pungitius (L.) 46. Raudkiisk, Spinachia spinachia (L.) 15. sugukond: Merinõellased, Syngnathidae 47. Madunõel, Nerophis ophidion (L.) 48. Merinõel, Syngnathus typhle (L.) XI selts: AHVENALISED, PERCIFORMES 16. sugukond: Ahvenlased, Percidae 49. Koha, Stizostedion lucioperca (L.) 50. Ahven, Perca fluviatilis L. 51. Kiisk, Gymnocephalus cernus (L.) 17. sugukond: Ridakalalased, Stichaeidae 52. Suttlimusk, Lumpenus lampretaeformis lampretaeformis (Walbaum) 18. sugukond: Võikalalased, Pholidae 53
9. MUDILASED Läänemeres neli liiki: must mudil, kollekas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene ja väike mudilakene. Sigimisperioodil värvuvad eredamaks nn. Pulmarüü. 10. MERIVARBLANE küürakas-jässaka kujuga hallikalt värvunud kala. 11. MERINÕEL ja madunõel väga omapärase välimuse ja eluviisiga kalad. 12. VÕIKALA - lamenenud kehakuju. Kõrgus kaks korda suurem kui laius. 13. LIIPERKALA 14. RAUDKIISK erineb ogalikust sihvakama keha poolest. 15. TUULEHAUG luud keetmisel roheliseks. 16. NELJAPOISENE MERILUTS 17. ISLANDI LIMUSK 18. MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1
lendkala, pääsukala 16.3.4.4.6. Selts tursalised Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. Sgk tursklased N. tursk, luts 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad. Sgk merenõellased N. merenõel, madunõel, merehobuke, narmaskala 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega
Mudamaim Ogalik Tuulehaug Makrell Linask Luukarits Neljapoiselut Mõõkkala Koha s Merihärg Ahven Pollak Nolgus Kiisk Tursk Meripühvel Võldas Raudkiisk Merivarblane Madunõel Pullukala Merinõel Kammeljas Suttlimusk Soomuslest Võikala Merilest Lest 15
annaabi.ee 
