Juugendi ajastu Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Kujundusprotsess algas tavaliselt seest ja alles peale seda kujundati hoone väljast. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eri kujuga ruumidest. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige rohkem kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete hoonete ehitamiseks. Paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Paljudes maades kasutati seda vähe. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kuid inimesed kasutasid seda edasi, aga nüüd püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Kuulsaim ehitis on Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks
JUUGEND Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt: · arhitektuuris, · sisekujunduses, · raamatu- ja plakatikujunduses · vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: · Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid · Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse...
Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc raua võidukäigus. Oma teoreetilistes kirjutistes soovitas ta kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse
arvates parim arhitektuuriteemaline raamat, siis ta näitas akna taga asuvat puud. 1969. aastal tehti seitsmeteistkümnest Gaudi tööst rahvuslikud monumendid ja pandi seaduse kaitse alla. Gaudi ei lõpetanud enda arvates mitte ainsatki tööd, vaid ta täiendas neid pidevalt. Tema kujundus ei olnud mitte ainult hoone üksi, vaid kõik vundamendist katuseni - kaasaarvatud iga viimnegi detail ja nipsasjake. Ta kujundas mööblit, aknaid, rauddetaile ja kõiki abivahendeid ning ta ei korranud ühtegi asja. 1910. aastal projekteeris ta New York Hotel´i, millega saavutas rahvusvahelise kuulsuse. Gaudi suri 7. juunil 1926 autoõnnetuses, kus talle tänaval otsa sõideti. Peale surma korraldati mitmeid näitusi fotode ja plaanidega tema olemasolevatest ja planeeritud töödest, kõige olulisemaks peetakse Sagrada Familiat, mille konstrueerimisega tegeles ta oma surmatunnini.
põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes
just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes
just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes
just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes