kuid roomlaste betooni sisse segatud vulkaaniline tuhk andis sellele fenomenaalse vastupidavuse. Eestis hakati tsemenditootmise vastu huvi tundma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton tegi esimesed katsed valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas toodetavaid tsemendiliike võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Eristatakse anorgaanilisi betoone (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betoone (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Neist tuntumad ongi tsementbetoon ja asfaltbetoon. Asfaltbetoonist ehitatakse asfaltteid. Asfaltbetoon on vibratsioonile vastupidav, kuid laguneb siiski aja jooksul looduslike mõjude ja koormuse tagajärjel
Tsementi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus · normtugevus · tardumise algus Tsement sein: TSEMENDI TOOTMINE Tsemendi valmistamine toimub märjal meetodil
shale, clay, slate, blast furnace slag, silica sand, and iron ore. These ingredients, when heated at high temperatures form a rock-like substance that is ground into the fine powder that we commonly think of as cement”. [1] “Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialt kasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Tsementi kasutatakse maa- või veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi ja teiste plastifitseerivate täitematerjalidega”. [2] Portlandtsementi nimetatakse lihtsalt tsemendiks.Tsement sisaldab kaltsiumoksiidi, ränioksiidi, alumiiniumoksiidi ja raudoksiid Tsemendile annab ka kõik vajalikud koostisosad looduses leiduv lubimergel. Üldiselt valmistatakse tsement kahest toorainest, milleks on kaltsiitkivim 75-78% (lubjakivi, kriit, marmor) ja harilikult savi, mis moodustab koostisest 22-25%. Kunda tsemenditehases
viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna mõjudele. Tsementi kasutatakse maapealsetes ning maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi ja teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsement on suhteliselt veekindel, eriti sulfaattsement, mida kasutatakse vesiehitistes, sest ta sisaldab vähe vees lahustuvaid aineid. Tema põhilised koostisosad on ränioksiid SiO2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga
liiva) valmistatud proovikehade (40 x 40 x 160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) kahe ja 28 päeva vanuselt. Tsementi pakitakse kottidesse (50kg) või transporditakse lahtiselt autode ja vagunitega. Kasutusalad Seda kasutatakse põhiliselt sideainena monoliitbetooni, raudbetoonkonstruktsioonide ja erinevate ehitussegude valmistamiseks. Eestis toodetud tsemente võib kasutada maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Portlandtsementi ei tohi kasutada ehitise osades, mis alluvad hapete ja mõnede soolade toimele, sest selle tagajärjel võib tsementtoote tugevus väheneda või laguneda 10 Mördid Mördid koosnevad sideainest, veest ja peentäitematerjalist (liiv).
2. Armatuur 2.1. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused Betooni armeerimiseks saab kasutada: − kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; − valtstraati; − külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: − voolavustugevus (fyk või f0,2k); − maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); − tõmbetugevus (ft); − venivus (εuk ja ft/ fyk); − painutatavus; − nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C);
tooraine kaevandamine→ segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. 6.5. PORTLANDTSEMENDI KASUTAMINE Tsementi kasutatakse -betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada väiksema tugevusega tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust. Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga suurema tugevusega tsemente. Kõrgemaid tsemendi klasse on otstarbekas kasutada ka talvistel töödel, kuna need saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Tavalist portlandtsementi ei saa kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad kutsuda esile tsemendi korrosiooni. Tsemendi korrosiooniks nimetatakse tsementkivi kahjustumist mitmesuguste välismõjude toimel
- väsimustugevus; - keevitatavus; - keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase - diagramm. Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. 12. Armatuuri nomenklatuur ja armatuurtooted (p 2.2. 2.3) Armatuuri nomenklatuur on armatuuri kasutatavad klassid ja vastavad läbimõõdud, mis on toodud standardites ja käsiraamatutes. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustugevuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevisvõrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras Ø20 A500HW. A varrasarmatuur, H - kõrgnakkega ribivarras; W - keevitatav; Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse
kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3. TUGEVUSKLASS näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardse proovikeha keskmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Survetugevust võib määrata tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 36. TSEMENDI KASUTAMINE: 37. Peamisel betoonide ja mörtide sideainena. a) Mörtides madalamargilisemad ja odavamad tsemendid. b) Raudbetoonkonstruktsioonides kõrgemamargilised tsemendid c) Talvistel töödel kõrgemamargilised tsemendid, kuna need saavutavad kiiremini oma tugevuse. d) Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus nad puutuvad kokku kemikaalidega, mis võivad tekitada korrosiooni. 38. 23. Tsemendi eriliigid- valge tsement, põlevkivitsement, aluminaattsement 39. 1. VALGE PORTLANDTSEMENT valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua ega mangaaniühendeid
(temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. Tõmbetugevuse määramine toimub "8" kujuliste proovikehadega. Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada madalamargilisi ja odavamaid tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust. Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga kõrgemamargilisi tsemente. Kõrgemaid tsemendi marke on otstarbekas kasutada ka talvistel töödel, kuna need saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad kutsuda esile tsemendi korrosiooni. 21. Tsemendi eriliigid- valge tsement, räbutsement, hüdrauliste lisanditega tsement, aluminaattsement
2. Armatuur 2.1. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused Betooni armeerimiseks saab kasutada: kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C);
28 päeva normaaltingimustes kivistumist. 98 7.9. Portlandtsemendi kasutamine Tsementi kasutatakse peamiselt betoonides ja mörtides sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada nõrgemaid ja odavamaid tsemente. Mördid ei pea üldjuhul olema väga tugevad. Tugevamaid tsemendid saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Neid kasutatakse raudbetoonkonstruktsioonides. Tugevamaid tsemente kasutatakse ka talvel töötades. Kui tsement puutub kokku kahjulike keemiliste ainetega, võib tekkida tsemendi korrosioon. Tsemendi korrosioon. Tsemendi korrosiooniks nimetatakse tsemendi kahjustumist mitmesuguste välismõjude toimel. Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda ja muutuda selle tagajärjel poorsemaks ja nõrgemaks. Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid tsemendiliike.
annaabi.ee 
