http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM
* liiv EI TOHI sisaldada lisandeid * sula klaasi saab puhuda, vormida ja lindiks tõmmata ( lehtklaas ), * klaas on läbipaistev, halb soojusjuht kui rabe. KUI LIIV SISALDAB ÜHTE RAUAOKSIIDIDEST, SIIS ON VÕIMALIK SEDA VÄRVUST KUSTUTADA TEISE OKSIIDI LISAMISEGA. Lehtklaasi jahutamiseks kuumutatakse äärtest. PUIT : ehitusmaterjal * koosneb põhliselt tselluloosist ja liginiimist.* struktuurilt sarnaneb raudbetooniga, * puit on vetruv, looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid. Vineer ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust < survele vastupidav. * Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed
Terasplaat kinnitatakse talade külge spetsiaalsete kruvidega vastavalt tootja tehase nõuetele. Terasplaat töötab ka raketisena, mis rb plaadi valamise ja kivistumise ajal tuleb alt toestada. Kandev terasprofiili tüüp ja raudbetoonplaadi paksus, selle armatuur ning kandetalade samm ja ristlõige leitakse tugevusarvutuste põhjal. Sellise konstruktsiooni tulekindlus on tunduvalt suurem kui teraskonstruktsioonil, kuna teraselementidel on otsene kontakt raudbetooniga. Ka helipidavus on sellisel lael üsna hea kuna löögimüra kandub läbi komposiitkonstruktsiooni halvemini kui läbi õhukese terasplaadi. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 12 of 19 6.4 Puitlaed Puitvahelaed leiavad laialdast kasutamist vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel
mittekandvaid materjale. Karkass võib olla kas terasest, raudbetoonist või puidust. Võrreldes teistega on terasel ja raudbetoonil maksumuseelis: nad on kasutatavad praktiliselt lõpmata kaua. Mitmekorruselisel ehitisel kasutatakse tavaliselt raudbetooni, mis on normaalkoormuste puhul odavam, kuigi erinevus terasega võib tihti olla tühine. Teraskonstruktsioone valmistavad ettevõtted aga pidevalt parandavad oma tehnoloogiat ja maksumusvõrdlus raudbetooniga muutub järjest tähtsamaks. Kuigi teraskarkass on raudbetoonist odavam, võib see sääst siiski täielikult kaduda seoses vajadusega arvestada olulisi ja kulukaid tuleohutusmeetmeid. Teras annab aga parima maksumuslahendi ühekorruselise ehitise või katusesarikate jaoks siis, kui ehitusnormid ei esita kõrgeid tulepüsivusnõudeid ja terast saab kasutada vaid värvitult. Siin ei suuda raudbetoon terasega konkureerida, seda ehk vaid erandina mõne mittetüüpse karkassielemendi puhul.
mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3 2 Raudbetooni kasutusalad Raudbetoon on 100 aasta vältel olnud üheks põhilisemaks ehituskonstruktsiooni materjaliks. Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: − hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); − insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.);
5. Antigeensete omaduste määramine (lipopolüsahhariidid) Bacillus megaterium- pulkbakter. Vasakul näha tema aheldunud rakud. Kui rakke töödelda lüsotsüümiga (lüüsida kesta tugivõrgustik) ja rakkude keskkonnale lisada osmootse rõhu tõstmiseks sahharoosi, siis võtavad rakud kera kuju ja ei lõhke. Kui panna sellised rakud destilleeritud vette, siis nad lõhkevad. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid (tugikiud) ja maatriks. Võib võrrelda raudbetooniga: fibrillideks on raudvarvad ja maatriksiks betoon. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. -1,4-glükosiidside- peptidoglükaanahela ,,ehituskivid". Moodustab tugifibrillid. N-atsetüülmuraamhappe (NAM) külge seostub piimhappe jäägi kaudu tetrapeptiid, mille vahendusel toimub paralleelsete glükaanahelate seostumine omavahel. NB! L- ja D- aminohapped vahelduvad tetrapeptiidis. Võimalik, et see on bakteri kaitsemehhanism proteaaside vastu (valgud on ainult L-aminohapped)
mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3 2 Raudbetooni kasutusalad Raudbetoon on 100 aasta vältel olnud üheks põhilisemaks ehituskonstruktsiooni materjaliks. Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.);