tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud võimule. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine. Järgnevatel aastatel levis Zwingli reformatsioon üle Sveitsi. Protestantlikud kantonid valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi ühendamiseks. Sellele astusid vastu katoliiklusele
mõtlemine. Kogemus ja andmed meie eelnevast minevikust ei mängi mitte mingisugust rolli. Väidetavalt sünnib inimene koos kõigi oma teadmiste ja kogemuste pagasiga. Kõik ideed on on salvestatud inimese kõvakettale, kust aju õigel hetkel asju välja sorteerib ja siis inimese kehale kasutada annab. Ühtlasi võib välja lugeda ratsionalismi seisukohtadest, et see eitab ka inimese muutumisvõimet. Kellelgi ei oleks ratsionalistlikus maailmas uut võimalust, sest kui sa oled kord juba tuisupeaks sündinud, siis oma valesid otsuseid ja tegusid sa heastada ei saa, sest sa ei ole võimeline oma vigadest õppima ja see ei ole sulle lihtsalt sisse kodeeritud. Ka ratsionalism levis Prantsusmaal, Saksamaal jm. Põhiliselt peetakse eelkäijateks Elea koolkonna esindajaid. Siiski jälle põhilised rajajad on Immanuel Kant, Baruch Spinoza ning David Hume.
Suureks probleemiks palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid, pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse. Calvin 1536. ettemääratus ehk predestinatsioon: Jumal on ette näinud iga inimese saatuse. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust. Kujunes kalvinism. INGLISMAA: 1455-1485 Rooside sõda (Lancasteride ja Yorkide vahel). Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus. Henri 8 saavutas võimutäiuse, tema õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist
Seega hakkavad Kantil juba „kriitika-eelsel“ perioodil välja kujunema seisukohad, mis saavad aluseks tema küpsele loomigule. Püüdlikud kommentaatorid on fikseerinud mitmesuguseid välismõjutusi, mis põhjustasid murrangu Kanti filosoofilistes vaadetes. Kõige sagedamini viidatakse Hume`ile, kes Kanti enda sõnade järgi äratas ta dogmaatikaunest./2, 13-21/ Kant ja „kriitiline periood“ „Kriitika-eelse“ perioodi töödes oli Kant mõjustatud Leibnizi ja Wolffi ratsionalistlikus filosoofiast. Ratsionalistid olid arvamisel, et põhjuse ja tagajärje reaalne seos ei erine aluse ja järelduse loogilisest seosest. Hume`i mõjul loobus Kant sellest vaatest. Põhjuse ja tagajärje seos on ainult faktiline, empiiriline, seda ei saa loogiliselt tuletada. Ainult loogikast ei piisa, et põhjendada teoreetilist loodusteadust. Ühtlasi säilitas Kant ratsionalismi õpetusest veendumuse, et teadused, mille väited on üldkehtivad ja
a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism
2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla) Reformatsioon Sveitsis Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad. Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele. Johann Calvin sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. ,,Ristiusu õpetus." Ettemääratuse õpetus. Osad määratud taevasse saamiseks, osad hukatusse. Usklikud vabastati nii kiriku sõltuvusest, sest enne usuti, et patust aitavad jumalateenistus, preesti eestpalved, patukaristuskustutuskirjad. Rikkus kui ka vaesus pani inimesi proovile rikkad ei tohtinud
ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole [ettemääratus]. Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu
autonoomia kasvule. Igal juhul tuleb säilitada tasakaalustatud maailmapilt, nagu see tekkis Valgustusajal: ühiskond on tervik, iga tema autonoomne komponent on suhestatud tervikuga. Habermasi arvates on modernism ennast ammendanud selles mõttes, et ta ei produtseeri progresiivseid ideesid, kuid teisalt on ta tunginud kõikidesse elusfääridesse. Samas ei kavatse ta veel selepärast modernismist distantseeruda. Väljapääsu olukorrast, mida ta nim. legitiimsuse kriisiks, näeb ta ratsionalistlikus konsensuses kõigi eluavalduste vahel. Seda näeb ta riigi ülesandena. ? Habermas, Jürgen 1994 Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet Akadeemia 12/ 2591 2610 ? Habermas, Jürgen 1992 Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna Vikerkaar 9 ? Thompson, John B 1996 Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria Akadeemia 1 2 ? ? Kellner, Douglas Fredric Jameson http://www.uta.edu/huma/illuminations
annaabi.ee 
