hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainutähtsaks meelte kaudu saadud andmeid - kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Empirism väidab, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Üks tuntuimaid ratsionaliste Rene Descartes on öelnud väite "Mõtlen, järelikult olen" ("Cogito ergo sum"), mis viitab sellele, et ainus, mida kahtluse alla panna ei saa on eneseteadvus ehk iseenda olemasolu. Decartes'i arvates tuleb kõiges muus kahelda. Mina usun, et selles väites on tõetera sees, sest loomulikult ma võin kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik, seega kahtluse
Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofia ja tema tajukäsitlus Paul Cezanne maalide kunstifilosoofilise analüüsi oluline aspekt on tajukäsitlus, kuidas Merleau-Ponty selgitab maailma ja inimese vahelist suhet, inimese silma ja vaimu vahelist suhet. Oma tajukäsitluses kritiseerib Merleau-Ponty nii empiriste, nagu Hume, kui ka ratsionaliste Descartes'. Järgnevalt kirjeldan Merleau-Pony filosoofilist lähenemist maailmale ja kunstile ning lisan ka mõned ideed, mis mul tema tekstidega tutvudes tekkisid. Merleau-Ponty eristab inimese juures tema keha ja ihu keha tähenduses füüsiline objekt, ihu kui elav süsteem, mitte kunagi tabula rasa vaid alati maailmaga seotud olev. Sellise tõlgitsusega vastandub ta empiristidele, kes väidavad, et inimene on puhas leht
teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav, seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism ratsionalistlik. Ratsionalism selles tähenduses vastandub irratsionalismile. fenomenoloogia 1. 20.sajandi filosoofia suund ja meetod, millele pani aluse Edmund Husserl. Fenomenoloogia seab eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust vahetult
1745 sai temast Torma kirikuõpetaja. Suhted kohaliku aadliga muutusid järjest pingelisemaks. See mõjutas teda kritiseerima feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Oma Saksamaal avaldatud kirjutises ,,Ühe patrioodi kirjeldas Liivimaa talupoegade pärisorjusest" (1764) pidas Eisen vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soosivale raharendile. Ta esindas ratsionaliste. Eisen kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega, töötades välja erilise juurviljade kuivatamise meetodi. 1773 valminud Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus ilmus kuues keeles ning tõi Eisenile suurt tunnustust. Eiseni huvideringi mahtus ka rõugetevastase kaitsepookimise alustamine Eestis. 1775 lahkus Eisen Kuramaale,
· Inimesele tuleb õpetada ümber käimist kunstiga (valgustust südametele), sest esteetiline kasvatus aitab inimesel mõista ka poliitilisi ja ühiskonnaelu protsesse ning lõpuks muuta maailma enda ümber paremaks · Inimene, kes talitleb üksnes tunnete järgi on metslane. Rumal rahvamass, kes talitleb ainult ihade ja instinktide järgi. Inimene kes järgib ainult mõistust on barbar. Neiks nim valgustusajastu ratsionaliste. Inimene aga võib kahte viisi enesega vastuolus olla: las metslase või barbarina. Metslane põlgab kunsti, armastab loodust. Barbar teotab loodust. Ta ei pea õigeks ei mõistuse ega tunnete diktatuuri, vaid kesktee leidmist. Kirjades 1-5 tegeleb mõistuse ja tunnete lõhega. Tasakaal inimeseks olemise võti. Ka riigil on selle leidmisel tähtis roll. Alates 10. Kirjast arutleb ta kaasaegse ja antiik-
vennad kus on ühte varandus ja tehakse ühiselt tööd, sammuti keelas ta abikaasade vahel seksuaalsuhted. Ratsionalism (18saj II pool) Ratsionalism oli pietsimi vastane rõhutades hoopis rahva harimist ja valgustamist. Ratsionalistid kritiseerisid ük sotsaalset korraldust, esmajoones Baltikumi pärisorjust. Üks kuulsamaid ratsionaliste oli Torma pastor Johann Georg Eins v. Schwrenberg kes töötas välja agraarprojekte, tegles puu ja juurviljakasvatusega ja rõugete kaitsepookimine. A. H. Hupe tegeles agaralt ratsionalistiku kirjanduse levitamisega ja lugemisseltside moodustamisega. Rahvaharidus Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja järgsetel aastatel tublisti halvenenud. Kool tegutse talvekuudel ja asus enamasti mõnes mõisahoones. Tunde andis enamasti kiriku köster
annaabi.ee 
