Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus kui kreeklastel. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti
nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond.
vaenlase teenistusse ei astuks siis hakkasid valitsused neid ka rahu ajal ülal pidama. Nii tekkisid alalised armeed. Palgasõdureid süüdistati sageli patriotismi (inimeste positiivne hoiak isamaa vastu)puudumises. Arvati, et igal rahval on oma eriline iseloom, mis avaldub nende sõdimisoskustes. Mägirahvaid peeti üldiselt väga headeks sõdalasteks. Põhjapoolsetel rahvastel arvati olevat külm veri, mis voolab aeglaselt. Seetõttu olevat nad rumalad, aga kartmatud. Vene talupoegi peet ratsanikena lootusetu- teks, ent samas väga headeks ja vastupidavateks jalaväelasteks. Musketärid Esialgu oli suureks probleemiks tulirelvade kohmakus ja pikk laadimisaeg.1600. Aasta paiku kasutusel olnud musket oli 1,5 m pikk ja kaalus 10 kilo, mistõttu tuli see toetada harkjalale. Tulistamiseks pidi kõigepealt leidma relva siis süütama tahi, mis vajutati vastu püssirohupanni. Vihma ja tuulega see sageli ei õnnestunud. 17
rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast. Türannia- Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas Polise kodaniku kohustused: 1) pidid osalema poliitikas (rahvakoosolekutel, valimistel) 2)riigikaitse (pidid muretsema sõjatehnika, teenima ratsanikena või jalaväelastena. Naised, orjad, võõramaalased, käsitöölised ja võlglastest talupojad jäid väljapoole kodanikustaatust, nad ei saanud kodanikeks sest neil puudus maaomand. 9. Sparta ja Ateena riigivõimuaparaatide võrdlus. TV 76 ATEENA SPARTA kes oli riigi eesotsas? strateeg Eesotsas oli 2 kuningat, kelle võim oli päritav
edasikaebamise õigus keisrile. Esimesed seadused olid kirja pandud 5.saj eKr ja kandsid nime 12 tahvli seadused. Need põhinesid kohtu pretsentidel- see tähendab võeti arvesse, milline on karistus varasema samalaadse juhtumi puhul. 12. Seisused Roomas. TV 135 Senaatorid- Osalesid riigijuhtimises ja igapäeva elu kujundamisega. Olid suurmaavaldajad. Ratsanikuseisus- Tegelesid sõdimisega, ratsanikena sõjaväes. Enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Hiljem said neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad isikud. Neid määrati ka kohtunikeks. Käsitöölised- Tegid käsitööd, müüsid käsitööd ja teenisid nii elatist. Talupojad- Harisid põlde. Pidid riigi jaoks sõjaväkke minema. Proletariaadid- Varatud linnaelanikud, kelle ainsaks rikkuseks on lapsed. Ei tegelenus millegagi, ootasid, et riik neile süüa annaks. Orjad- kõige madalam seisus
kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad ja pidi patroonile koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Kliendi ja patrooni suhted etendasid suur mõju Rooma poliitilises elus. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud sõjavarustuses, mis tuli muretseda ise. Kõige jõukamad teenisid söjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega jalaväes ning vaesed, maata kodanikud olidsõjaväekohustustest vabastatud. Nende ainus varandus olid lapsed- proles- mistõttu hakati neid nimetama proletaarideks.Rahvakoosolekul olid nende õigused piiratud, kui nad kuulusid ikka kodanikkonda. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisid senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli Kesk-Itaalia tugevaim riik
Nii mõjutasid patrooni ja kliendi suhted oluliselt ka Rooma poliitilist elu. Rooma oli valdavalt talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ette nähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda kohus. Kõige jõukamad teenisid sõjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles), mistõttu neid hakati nimetama proletaarlasteks. Proletaarlaste õigused rahvakoosolekul olid piiratud, kuid nemadki kuulusid rooma kodanike hulka. Elu varases Roomas oli talupoeglikult karm ja tahumatu. Enamuse roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine
annaabi.ee 
