Vabariik ja Ungari PLUSS Bulgaaria, Rumeenia. Põhimõtteliselt on Lissaboni leping on põhiseadusliku lepingu edasiarendus. Niisiis on Lissaboni leping EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon.Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping. Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks · Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades)
varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
varasema(te) lepingu(te)ga 6 * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks; o Õigusaktide süsteem korrastamine ja aktide ümbernimetamine) · Erinev: Euroopa Liidust väljaastumise protseduur? 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Liikmesriigid lootsid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisele ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides · Erinev: o Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine; o EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks; o Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades); o Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) 23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega
* Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse Tulemused leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana Institutsioonide ja otsusetegemise reform: korraldati rahvahääletus Iirimaal) · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse tagasihoidlikud, ent siiski olemas suurendamine Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga:
Ühisturu maade poolt pandigi 1979 aastal alus Euroopa valuuta süsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutade kursside põhjal loodi arvestuslik koond ühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmes valuutade kursid ECU suhtes. Lubatud kursi kõikumiste piiriks kehtestati 2,25% Ühisturu maade tippkohtumisel 1991. aastal sõlmitud Maastrichti lepingud näevad liikmesvaluutade asendamise ühtse nn. eurorahaga. Kuid raskused Maastrichti lepingute ratifitseerimistega, majanduslik depressioon ja börsi spekulatsioonid muutsid euroopa valluta süsteemi järjest ebakindlamaks. 1992. aasta sügiseks vallandus euroopa rahakursside süsteemi kriis. 1993 aasta augustis laiendati liikmesvaluutade lubatud kõikumispiiri ECU suhtes 15%-ni endise 2,25% asemel. Pangandust peetakse tänapäeval eriliseks majandus haruks, seetõttu on seal rangemad "mängureeglid." Eestis jõustus 1995. aastal krediidiasutuste seadus. Krediidi asutusi on kahte liiki: 1
Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine · Lissaboni leping (jõustunud 01.12.09) EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas - Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades)
annaabi.ee 
