4. Protokoll avatakse allakirjutamiseks Genfis 1. septembrist 1978.a. kuni 31. augustini 1979.a. (kaasa arvatud). Pärast seda kuupäeva on ta avatud temaga ühinemiseks. 5. Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele pärast seda, kui huvitatud riik ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega. 6. Protokoll ratifitseeritakse või sellega ühinetakse vastava dokumendi hoiule andmisega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. 7. Iga ratifitseerimis- või ühinemisdokumenti, mis on antud hoiule pärast käesolevas protokollis tehtud muudatuse jõustumist kõigi lepinguosaliste suhtes või pärast selle muudatuse jõustumist nõutud abinõude täitmist kõigi konventsiooniosaliste suhtes, käsitletakse kui protokolli juurde kuuluvat koos temas tehtud muudatusega. Artikkel 4 1. Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui viis käesoleva artikli
III OSA Artikkel 46 Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõikidele riikidele. Artikkel 47 Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Artikkel 48 Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks igale riigile. Ühinemiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Artikkel 49 1. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist ÜRO peasekretäri juures. [Lapse õiguste konventsioon jõustus 2. septembril 1990. a.] 2. Iga osalisriigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast kahekümnenda dokumendi üleandmist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist. Artikkel 50 1. Iga osalisriik võib teha parandusettepanekuid ja anda need üle ÜRO peasekretärile.
Eesti riigipea on Eesti Vabariigi President, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: •esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; •nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; •kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; •kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ja kirjutab alla ratifitseerimis-kirjadele; •algatab põhiseaduse muutmist; •nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; •nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; •nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; •teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; •annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
Eesti riigipea on Eesti Vabariigi President, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; ·kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; ·kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ja kirjutab alla ratifitseerimis- kirjadele; ·algatab põhiseaduse muutmist; ·nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; ·nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; ·nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; ·teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; ·annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; ·kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; ·kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ja kirjutab alla ratifitseerimis- kirjadele; ·algatab põhiseaduse muutmist; ·nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; ·nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; ·nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; ·teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantslerija kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; ·annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; ·kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; ·kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ja kirjutab alla ratifitseerimis-kirjadele; ·algatab põhiseaduse muutmist; ·nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; ·nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; ·nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; ·teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; ·annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
annaabi.ee 
