pugedes ja tihti suunda muutes. Rändel lendab kiiresti, jalad vastu keret tõmmatud. Elutseb üksikult, kunagi ei moodusta salku, ka rändel mitte. Paar moodustub vaid sigimisajaks. Ränne Talvitab Aafrikas. Üks hilisemaid saabujaid Eestis: saabub enamasti mai teisel poolel, harva varem. Sügisränne algab varakult: augusti algul, enamasti toimub see aga septembri esimesel poolel. Toitumine Toit nii loomne kui taimne: putukad, ussid, nälkjad, ämblikud, seemned. Ärarände eel rasvuvad tugevasti. Pesitsemine Maapinnal rohu ja puhmaste vahel oleva lohu ääristab kõrte ja samblaga. Pesa läbimõõt on 12...15 cm, kõrgus 7,5 cm, lohu sügavus 3,5 cm. Tavaliselt muneb 9...10 (7...12) muna, millede värvus on varieeruv. Ilmselt esineb suve jooksul kaks kurna, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Haudumine kestab 15...17 päeva, haub ilmselt emane üksi ja alustab peale viimase muna munemist. Areng Pojad on pesahülgajad
34. Liik (mõiste ja näide) organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 35. Alamliik organismide kogum populatsioonis, mille liikmetel on teatud erilised tunnused. Omavahel liikmed ristuvad vabalt. 36. Pleiotroopsus (mõiste ja näide) ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Näiteks kollast karvkattevärvust põhjustav geen hiirtel kutsub samal ajal esile ainevahetuse aeglustumise, mistõttu hiired rasvuvad kergesti 37. Bioloogiline evolutsioon on populatsioonide või populatsioonigruppide omaduste või tunnuste muutused põlvkondade vältel. 38. Evolutsiooni mehhanismid põhimõttelised viisid, kuidas evolutsioneeruvad organismirühmad. Mehhanismid, mis on evolutsiooni aluseks, on: muteerumine (mutatsioonid), looduslik valik, geneetiline triiv, geenivool, päriliku materjali rekombineerumine 39. Looduslik valik genotüüpide diferentseeritud paljunemine
Lauda põrand on valmistatud monoliitbetoonist ning kaetud põhukihiga. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2. Noorkulte võib pida- da esialgu ka rühmasulus (2-4), kusjuures ühele kuldile on ette nähtud 2-3 m2 sulupinda. Tähtis on, et kuldid regulaarselt jalutaksid, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus.Sulgude planeerimisel tuleb emised võõrutusjärgselt paigutada kuldi kõrvalsulgudesse. Imetavate emiste pidamine Vahetult enne poegimist (1 nädal) paigutatakse tiined emised poegimissulgudesse. Poegimine ja poegimisjärgne pidamine toimub nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga individuaalsulus (vastavalt sellele ka allapanu kasutamine ja sõnniku eemaldamise süsteem).
Lauda põrand on valmis- tatud monoliitbetoonist ning kaetud põhukihiga. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2. Noorkulte võib pidada esialgu ka rühmasulus (2-4), kusjuures ühele kuldile on ette nähtud 2-3 m2 sulupinda. Tähtis on, et kuldid regulaarselt jalutaksid, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus.Sulgude planeerimisel tuleb emised võõrutusjärgselt paigutada kuldi kõrvalsulgudesse. Imetavate emiste pidamine Vahetult enne poegimist (1 nädal) paigutatakse tiined emised poegimissulgudesse. Poegimine ja poegimisjärgne pidamine toimub nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga individuaalsulus (vastavalt sellele ka allapanu kasutamine ja sõnniku eemaldamise süsteem).
Seda nimetatakse pleiotroopsuseks ehk polufeensuseks. Geenide pleiotroopne toime on toenaoliselt seotud monede ainete sunteesiga, mis mojuvad mitmele organismi tunnusele. Pleiotroopsusega seletub ka geneetiline korrelatsioon tunnuste vahel. See on nahtus, kus uhe organi voi tunnuse muutusega kaasneb teise organi voi tunnuse muutus. Naiteks kollast karvkattevarvust pohjustav geen hiirtel kutsub samal ajal esile ainevahetuse aeglustumise, mistottu hiired rasvuvad kergesti. Teise naitena voib tuua karakull-lammaste halli villavarvuse seose seedehairetega, mistottu hallid talled hukkuvad ja elavad harva sugukupsuse saabumiseni.
Seda nimetatakse pleiotroopsuseks ehk polüfeensuseks. Geenide pleiotroopne toime on tõenäoliselt seotud mõnede ainete sünteesiga, mis mõjuvad mitmele organismi tunnusele. Pleiotroopsusega seletub ka geneetiline korrelatsioon tunnuste vahel. See on nähtus, kus ühe organi või tunnuse muutusega kaasneb teise organi või tunnuse muutus. Näiteks kollast karvkattevärvust põhjustav geen hiirtel kutsub samal ajal esile ainevahetuse aeglustumise, mistõttu hiired rasvuvad kergesti. Teise näitena võib tuua 44 karakull-lammaste halli villavärvuse seose seedehäiretega, mistõttu hallid talled hukkuvad ja elavad harva suguküpsuse saabumiseni. GEENIDE INTRAKROMOSOOMNE REKOMBINATSIOON (MORGANISM) Lisaks geenide rekombinatsioonile diploidsetel organismidel eri kromosoomipaaride vahel, esineb ka geenide rekombinatsioon ehk ümberpaiknemine ühest homoloogsest kromosoomist teise
Rühmasulus pidamisel peaks sulus olema 4-10 emist, rohkemakesi koos ei teki välja alluvussuhteid ja emised on pidevalt stressis ja kaklevad. Normaalne asustustihedus kindlustatakse kui sulus on iga emise kohta vähemalt 1,9 m2 pinda (üksiksulus 1,4 m2). Igale emisele tuleks arvestada 0,4-0,5 m künafronti. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2 . Tähtis on tagada see, et kuldid saaksid jalutada, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus. Kultide sulud peaksid asuma emisesulgude kõrval, et kuldi lõhn ja hääl ja tema nägemine mõjuks stimuleerivalt inna avaldumisele. Väga tähtis on, et kuldi sulg oleks kuiv ja hea põrandaga, kuna paaritus toimub enamasti kuldisulus. Samuti peab olema emisel lihtne olla siseneda kuldi sulgu (kui on liiga keerulised või kitsad uksed, siis emis ei taha minna kuldi sulgu). 10
annaabi.ee 
