*Naha välimise kihi moodustab marrasnahk, selle pindmist osa nim. Sarvkihiks,mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. *Marrasnaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasnahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. *Pärisnahk sisaldab rohkesti elastseid kuide, on seetõttu veniv,paiduv ja sitke. Selles on rohkesti vere ja lümfisooni,välis- Keskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *Nahal elutsevad mitmesuguseid baktereid.
RAKUD Rakud väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega. Membraan ümbritseb, kaitseb, läbi selle transpordivad ained. Rakutuum juhib elutegevust ja paljunemist. Mitokondrid varustavad energiaga. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasmavõrgustik teise ainete süntees. Tsütoplasma seob kõik tervikuks. Epiteelkude(nahk) rakud tihedalt üksteise kõrval, kiire jagunemis võimega ehk siis pindmised vigastused kasvavad kähku kinni, toodavad vajalikke ühendeid. Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, ...
mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkaineid. *Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja, külma ja erinevaidpuuteärritusi. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokku surutus surnud rakkudest. Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv, painduv, sitke. Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest. Luudes on mineraalaineid ja orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvadust, orgaanilised aga elastsust. Mis on luuüdi ja milline on tema ülesanne, milliseid luuüdisid eristatakse? Luuüdi on pehme kudeluuõõntes. Inimestel eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollae luuüdi aga toitainete, eriti rasvade varu . Millised on inimese luustiku ülesanded?
Pärisnahk- moodustavad samuti elusad rakud. Siin on rohkesti veresooni, mis varustavad nahka hapniku ja toitainetega. Selles nahaosas on lümfisooni, väliskk ärritusi vastuvõtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi ja rasunäärmed ning karvade juured. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks. Higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride. Nahaaluskude- paikneb pärisnaha all. See on rasvkoerikas ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude on naistel rohkem kui meestel.
*Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *LUUS koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest o luudest nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi ühendeid. *Inimese vananedes väheneb luude kaltsiumisisaldus, mis põhjustab luude habrastumist ja suurendab murdumisohtu. *Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. VT VIH JOONIS *Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- PLINKOLLUS-, sellest eespool paikneb pehmem käsnjas luukude- KÄSNOLLUS.
nahaosas toodetakse melaniini ja moodustavad karvad, juuksed, küüned · Pärisnaha moodustavad elusad rakud, selles on rohkesti veresooni, seal asuvad ka närvilõpmed, lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, karvade juured. Rasunäärmed eritavad nahale rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks, higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride · Nahaaluskude on rasvkoerikas ja kaitseb siseelundeid, kaitseb ka külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ja on rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude naistel rohkem · Juuksed kaitsevad peanahka, lihaste töö leevendab külmatunnet · Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam toodab keha melaniini ja seda pruunim on jume, päikesekiirgus on vajalik vitamiini D sünteesimiseks, mis tagab luustiku
ümbruses ringi või siirduvad mõnevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike. • Rändlinnud – lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse – talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge- toonekurg ja pääsukesed ÜLEMSELTS PINGVIINILISED Keiserpingviin, kuningpignviin Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad “püsti” ja abitult. ÜLEMSELTS UUDUSLÕUALISED Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised – Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised – suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu
ringi või siirduvad mõnbevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike. · Rändlinnud lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge-toonekurg ja pääsukesed 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad "püsti" ja abitult. N. keiserpingviin, kuningpingviin 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti
annaabi.ee 
