lahustites 4)veest kergemad- kile 5) halvad soojusjuhid 6)koosnevad C,H,O Lipiidide liigitatakse: a)lihtlipiidid- alkohol + rasvhapped 1)neutraalrasvad (tahked/vedelad) glütserool + rasvhapped 2)vahad alkohol+ rasvhapped b)liitlipiidid- 3 komponendilised üh. 1)fosfolopiidid 2)glükolipiidid c)tsüklilised lipiidid ehk steroidid 1)D-vitamiin 2)hormoonid 3)kolesterool Lipiidide ülesanded: 1)energeetiline 38,9 kJ/g 2)kaitse termaregulatsioon moodustavad rasviku 3)ehituslik 4)bioregulatoorne Valkude üldised omadused: 1)bipolümeerid 2)monomeeriks animohapped 3)kõrgmolekulaarsed 4)20 aminohapet 5) kõrge spetsiifilisus 6) kõrge reaktiivsus 7) kõrge labiilsus 8) C,H,O,N- paljudes valkudes on P ja vähestes S 9) 12-16 aminohapet korraga Valgu molekuli struktuurid: 1) primaarstruktuur (tasapinnaline, lineaarne aminohappe rida, kindlsutab peptiidside, valk mingit ül ei täida) 2)sekundaarnestruktuur (voldiku
Karotinoidid · Karotinoidid - terpeenide (isoprenoidide) hulka kuuluvad tetraterpeensed ühendid, looduses tavalised taimepigmendid (annavad õie kroonlehtedele jm taimeosadele kollase, oranzi, punase või violetse värvuse). Karotinodid lähevad toiduga taim- ja segatoidulistesse loomadesse (ka inimese organismi); osa neist seal ei lagune, vaid lahustuvad lipiidides ja kogunevad rasvkoesse (sellest nt veiste rasviku kollakas värvus). Olulisimad karotinoidid on karotiinid (alfa-, beeta- ja gammakarotiin, A- vitamiini provitamiinid) ja ksantofüllid. · Karotenoidid annavad lindude sulgedele kollase, oranzi või punase värvuse. Nagu ülejäänud loomad ei suuda ka linnud karotenoide ise sünteesida ning peavad neid saama toidust. Näiteks flamingode roosa värvus tuleb veeloomade söömisest, kes omakorda on saanud karotenoidid toidust. Erksavärvilised linnusuled on oluline
ligamentum falciforme hepatis'est vasakul diafragma ja maksa vahel - recessus subhepatici maksa all ning mao ja väikese rasviku ees KÕHUÕÕS JA KÕIK SELLEGA SEONDUV - Bursa omentalis Omentum minus mao taga frontaaltasapinnas, tekkinud seoses mao pöördumisega - ligamentum hepatodoedenale - ligamentum hepatogastricum eest: magu, omentum minus ja ligamentum gastrocolicum
kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele. Parietaalleste on väga tundlik ja põletiku korral põhjustab tugevaid valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab ta nimeks sisukõhukelme e. vistseraalleste, mis moodustab kinnisteid e. mesenterium`e, kurde ja rasvikuid e. omentum. Kelme, mis katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva ja moodustab kõhuõõnes suure- ja väikese rasviku. Suurrasvik katab põllena siseelundeid eest, algab mao suurelt kõverikult. Kõhukelme kahe lestme- parietaallestme ja vistseraallestme vahele jääb kõhukelmeõõs. http://www.your-mesothelioma-resource.com/Abdominal%20Cavity%20Showing%20Peritoneum.PNG Kõhuõõne elundid võivad paikneda vistseraallestme suhtes 3 asendis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
Veiste puhul moodustavad tapasaadustest/loomsetest kõrvalsaadustest suurima osa nahk, veri, pea, maod ja siseorganid. Siseorganitest kaalub kõige rohkem maks. Tapasaadused ja 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused on mõlemad enam kui 20% suurima osakaaluga (tabel 20). Sooliselt on veistel üksikute komponentide osatähtsus erinev, suurim on erinevus lehmade puhul. Vasikad erinevad vähe täiskasvanud loomadest (tabel 21). Veiste sugu mõjutab aga lihas- ja rasvkoe lõigete ja soolterasva/rasviku (määratletud riskiteguriga materjali) osatähtsust, emasloomade ja härgade puhul on see kõrgem (tabel 20). Kitsede ja lammaste puhul on tapasaaduste osakaal suhteliselt suur (ligikaudu üks kolmandik; tabel 21). 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste osakaal on madal. Samas on mao-sooltetrakti sisaldise osakaal 35% (2. kategooria) kõrgem kui veistel (u 14%) ja vasikatel. Sigadel on tapasaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste väljatulek kokku kõige madalam, 25% rümba
- taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele - väga tundlik, põletiku korral põhjustab suuri valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab nimeks sisekõhukelme e vistseraalleste - moodustab kinnisteid e MESENTEERIUME, kurde ja rasvikuid - kelme, mis katab siseelundeid, ladustab endasse rasva ja moodustab kõhuõõnes SUURE JA VÄIKESE RASVIKU ● Suurrasvik OMENTUM MAJUS - algab mao suurelt kõverikult - katab põllena siseelundeid eest ● Kõhukelmeõõs - kõhukelme kahe lestme (parietaallestme ja vistseraallestme) vahel Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselte INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks
pildi äge avaldumine (valutav mittereponeeritav song), mis viitab songakotis oleva elundi nii arteriaalse kui ka venoosse vereringe blokeerumisele. Nahk songa kohal võib muutuda lillaks. Kui stranguleerunud on sooleling, kaasneb sellega soolesulgus vastaval kõrgusel ning see põhjustab iiveldust, oksendamist ja kõhuvalu. Soolesulgus puudub Richteri tüüpi pitsumise korral, kus esineb sooleosa vereringe häire ilma soolevalendiku sulguseta (külgstrangulatsioon). Samuti puudub soolesulgus rasviku stranguleerumise korral. Pikka aega 33 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov püsinud strangulatsiooni korral võib songakoti sisu nekrotiseeruda ning põhjustada songakoti ja kõhuseina infektsiooni. Harvaesinevad tüsistused on songa flegmoon (kõhuseina nekrotiseeriv fastsiit), songa lamatis, periherniaalne ekseem.
annaabi.ee 
