omadused, seega tuleb õlikonserve hoolikalt kuumutada või lisada koos õliga teisi konservante. õli konserveeriv toime avaldub kolmel tasandil: · õli loob hapnikuvaba keskkonna, kuid anaeroobsed mikroobid saavad seal areneda; · õlikeskkonnas pidurduvad toiduainetega toimuvad oksüdatsiooniprotsessid, näit.pigmentide ja vitamiinide lagunemine;samas soodustab õlikeskkond mitmete vees lahustumatute ühendite lahustumist, seega võib konserveerimisõli rikastuda rasvaslahustuvate vitamiinide ja pigmentidega; · õlikeskkonnas säilivate toiduainete struktuur pehmeneb; · Toiduõlide masstarbimist ja ainueelistamist tuleks siiski vältida. Hapnik, kõrged temperatuurid, erinevad kiirgused, kokkupuuted metalliga, õlide korduvkasutus kõik need faktorid soodustavad vabade radikaalide teket. Toiduõlide masskasutamisega kaasneb ka rasvumisrisk, sest õlis säilitatud toiduainete söömine rikastab organismi suure hulga kaloritega.
Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Rasvadel on organismis täita rida ülesandeid. Nad on organismi energeetiline varuaine, pea kõik organismi rakud kasutavad rasvu energiaallikana, erandiks on närvirakud. Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis. Rasvad aeglustavad mao tühjenemist, tekitades pikemaks ajaks täiskõhutunde. Rasvad on olulised rasvaslahustuvate vitamiinide (A,D,E) allikaks. Rasvavaese dieedi korral (kõhnumisdieedid) valitseb oht, et tekib nende vitamiinide vaegus. On veel eriülesandeid: rakumembraanide ehitus, talitlus ja mõningate ainevahetust reguleerivate ainete süntees. Rasvad sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastamata ja polüküllastamata. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes ülejäänud. Mõningaid rasvhappeid ei ole
Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 17. Peensoole motoorika Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x 18
Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%. Et oleks tagatud rasvaslahustuvate vitamiinide imendum, peab toidus olema tagatud teatud kogus, sest neid vitamiine on toidus koos rasvadega ja nad imenduvad ka koos rasvadega. Rasvaineid tegelikult ei vajata, sest neid võib moodustada ka SV-st, kuid tähtsad on nn asendamatud lipiidid, sest neid organism ei sünteesi. Lipiidide seedimiseks ja imendumiseks vesikeskkonnas on vaja lisamehhanismi, milleks on emulgeerimine sapphapetega, nende sooladega ja
CCK sekreteeritakse duodeenumis vastusena rasvale; stimuleerib sapipõie kontraktsiooni sekretiin sekreteeritakse duodeenumis vastusena maohappele; stimuleerib sapijuha tootma bikarbonaati ja vett, et suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre
CCK sekreteeritakse duodeenumis vastusena rasvale; stimuleerib sapipõie kontraktsiooni sekretiin sekreteeritakse duodeenumis vastusena maohappele; stimuleerib sapijuha tootma bikarbonaati ja vett, et suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre