(Allikas:http://www.kaaluabi.ee/theories/kkk/milline-on-tervislik- 2 Juhtumi analüüs vooumbermoot). Muutused vööümbermõõdus kajastavad muutusi südamehaiguste riskis. Taljeümbermõõdu jälgimisel on oluline teada, et kohal, kus rasv ladestub on suurem tähtsus tervisele kui keha kogu rasvasisaldusel üldiselt, sest rasvumist taljepiirkonnas peetakse suurimaks südamehaiguste riskiteguriks. Taljeümbermõõdu suurenemist seostatakse enim ainevahetussündroomiga, kõrge risk on just istuva eluviisiga inimestel, seega ka Erikul. Seega kõige enam mõjutab ainevahetussündroomi kujunemist inimese elustiil: toitumisharjumused ja kehaline aktiivsus. Siseelundite ümber paiknev rasvkude on ainukesena seotud vereringega.
on nn. Maillardi reaktsiooni oht, mis tähendab, et kui süsivesikuid ei eemaldata enne kuivatamist, siis võib toode muutuda rohkem või vähem pruuniks ning lahustumatuks kuivatamise ja ladustamise ajal. Munavalges ei ole tavaliselt rasva. Kui muna säilitatakse pikemat aega, võib siiski rasva liikuda munakollasest munavalgesse. Munade lahtilöömis- ja separatsiooniprotsessiga seoses võib samuti veidi rasva sattuda koos munakollasega munavalgesse. Praktikas ei ole munavalge rasvasisaldusel mitte mingit tähendust tervisliku toitumise seisukohalt. Munavalge sisaldab 0,05% avidiinproteiini, mis "The Avian Egg" andmetel võib mõjuda närvisüsteemile laastavalt, kui muna või munavalget süüakse keetmata või suuremate portsjonitena. Nimetatud kahjulikku mõju tõestavad loomkatsed ning seda on võimalik ära hoida munade keetmisega. Seda tuleb pidada meeles ka vedela või kuivatatud munavalge kasutamisel toiduvalmistamisel või dieedi eesmärkidel.
Mesi · Võrdsetes proportsioonides glükoosi ja fruktoosi segus vees. · Kuivaine on 75-80%, millest sahhariide on ligikaudu 65% · Põhiliselt monosahhariidid Külmumistäpi mõjutavad tegurid *Suhteline kõvadus - antud temperatuuril külmunud vee osamass külmumistäpp. *Kui segu külmumistäpp langeb, jab antud temperatuuril rohkem vet külmumata ning valmistoode on pehmem. *Igale 1,0% rasvata kuivainele segus vastab külmumistäpi langus 0,06 C *Rasvasisaldusel mõju puudub. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega siduda suurel hulgal veemolekule *Soodustavad väikeste jääkristalide teket *Hoiab ära jääkristalide kasvamise soojussoki korral *Suurendavad segu viskoossust, õhu ühtlast jaotumist friiserdamise ajal *Seovad sulamisel vett, suurendades sellega vastupanu sulamisele Valgulised stabilisaatorid Zhelatiin Kaseiin Albumiin Globuliin Polüsahhariidsete stabilisaatoritd
meile üle poole saadavatest toidulipiididest. Niisiis pole otstarbekas pruukida rasvarikast piima, vaid lahjemat piima. Nii saame kasu piimas olevate rasvhapete kolesterooli mõjutavast efektist ning väldime ka liigset lipiidide sattumist organismi. Üsna oluline osa on lipiidide allikana ka friikartulitel ja hamburgeritel, mis toitumisteaduse klassifikatsioonis kuuluvad rämpstoitude hulka. Need toidud on suunatud väheste toitumisteadmistega tarbijatele. Hamburgerite suurel rasvasisaldusel on kindlad eesmärgid - lipiidid annavad toidule 10 isuäratava lõhna ja maitse ning tagavad ka küllastustunde tekkimise seedekulglas pärast söömist. 1.3.4. Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga
pruukida rasvarikast piima, vaid lahjemat piima. Nii saame kasu piimas olevate rasvhapete kolesterooli mõjutavast efektist ning väldime ka liigset lipiidide sattumist organismi. Üsna oluline osa on lipiidide allikana ka friikartulitel ja hamburgeritel, mis toitumisteaduse klassifikatsioonis kuuluvad rämpstoitude hulka. Need toidud on suunatud väheste toitumisteadmistega tarbijatele. Hamburgerite suurel rasvasisaldusel on kindlad eesmärgid - lipiidid annavad toidule isuäratava lõhna ja maitse ning tagavad ka küllastustunde tekkimise seedekulglas pärast söömist. 1.3.4 Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Kuigi vitamiine on vaja väga
Maisisiirupis leiduvad kõrgema molaarmassiga suhkrud alandavad külmumistäppi vähemal määral kui disahhariidid. Külmutatud dessertide külmumistäpp segu lahustuvatest koostisosadest. Külmumistäppi madaldab segu suhkrusisaldus, teine tegur, mis madaldab külmumistäppi, on rasvata kuivaine: igale 1,0% rasvata kuivainele segus vastab külmumistäpi langus 0,060 °C. Lõhna/maitseainetel on segu külmumistäpile väiksem mõju, rasvasisaldusel mõju puudub. Lahustuvad ja kõrge molekulmassiga koostiskomponendid põhjustavad vähemal määral külmumistäpi langust ning väiksema molekulmassiga komponendid kutsuvad esile suurema külmimistäpi languse. Näiteks glükoos (Mr = 180) alandab külmumistäppi rohkem kui sahharoos (Mr = 342). 4 5 Katrin Laikoja
annaabi.ee 
