· Mindi üle põllumajandusele, sest tööstus oli liiga kulukas ning puudus tooraine. · Rahareform, selleks et vältida kriisi kordumist, korraldati ümber rahandus ja pangandus-tuli kasutusele kroon · Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule ja hiigelettevõtete asemel rajati uusi väiksemaid. · Põllumajanduslik tootmine struktureeriti ümber- varem peterburi turule läinud lihaveised ja rasvasead asendusid piimakarja ja peekonseadega. 11.Iseloomustage Eesti majanduslikku arengut 1920. aastatel 1920. aastate I poolel: põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast, väliskaubanduses orienteeruti Venemaa turule, Loodi rahandussüsteem-võeti kasutusele Eesti mark. 1920. aastate II poolel: kärbiti riiklikke kulutusi, lõpetati suurtööstuse arendamine,peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turule, välislaenuga
söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suure toodanguga piimalehmad, munakanad, sest nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Näiteks läheb 40 kg-se piimatoodanguga lehmal ainuüksi piimaga päevas kehast välja 1,1-1,3 kg valku (30-kg u. 1kg valku päevas) (piimas on 3-3,3% valku), kanal 10 munaga 66g valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe sööda proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Ka proteiini liig söödas võib olla kahjulik. Sel korral püsivad loomad küll heas toitumuses, karv läigib, lehmad lüpsavad hästi ja noorloomad võtavad kaalus kiiresti juurde, kuid proteiini ülesöötmine ei ole loomadele tervislik ega majanduslikult kasulik. Liigse proteiini
Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma: Universaalsead annavad mitmekesist toodangut - peekonit, tailiha ja rasva vastavalt sellele, kuidas sigu nuumatakse ja missuguse kehamassiga nad realiseeri-takse. Siia rühma kuuluvad suurt valget tõugu sead, eesti, läti ja leedu valget tõugu sead, ukraina valged stepisead jt.; Lihasead võivad anda nii lahjemat kui ka rasvasemat liha. Sellesse rühma arvatakse ukraina valged stepi sead, pikakõrvalised valged sead, muromi sead; Peki- ehk rasvasead sobivad eelkõige rasva tootmiseks. Sellesse rühma arvatakse berksiri, mirgorodi, breitovi, põhja-kaukaasia, valged lühikõrvalised jt sead; Peekonisead annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, täiskasvanult ja nuumatult ka rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud.
Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma: Universaalsead annavad mitmekesist toodangut - peekonit, tailiha ja rasva vastavalt sellele, kuidas sigu nuumatakse ja missuguse kehamassiga nad realiseeri-takse. Siia rühma kuuluvad suurt valget tõugu sead, eesti, läti ja leedu valget tõugu sead, ukraina valged stepisead jt.; Lihasead võivad anda nii lahjemat kui ka rasvasemat liha. Sellesse rühma arvatakse ukraina valged stepi sead, pikakõrvalised valged sead, muromi sead; Peki- ehk rasvasead sobivad eelkõige rasva tootmiseks. Sellesse rühma arvatakse berkširi, mirgorodi, breitovi, põhja-kaukaasia, valged lühikõrvalised jt sead; Peekonisead annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, täiskasvanult ja nuumatult ka rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud.
Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud on organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suuretoodanguga piimalehmad, munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines):
suutsid seda harida. Loodi 56 000 asundustalu. põhiseaduse 1924. aastal mindi üle uuele majanduspoliitikale, mis nägi ette 1/12/1924 Tallinnas surutakse maha kommunistlik põllumajanduse eelisarendamist. Toimus põllumajandusliku tootmise riigipöördekatse ümberstruktureerimine. Juhtkohale jäi loomakasvatus, kuid 1926 ilmub Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I köide lihaveised ja rasvasead asendusid piimakarja ja peekonisigadega. 12/03/1934 sõjaväeline riigipööre Suurendati söödakultuuride kasvupinda (kuid vähenes 2/10/1934 Riigikogu saadetakse laiali. Algab Vaikiv kartulikasvatus). ajastu Likvideeriti mittesobilikud tööstused ja loodi kohalikul toorainel 24/04/1938 Päts valitakse esimeseks presidendiks põhinevaid
Aretus- e. Kultuurtõud Primitiivsed- e. Aborigeensed tõud 25 Üleminekutõud II Tootmissuuna järgi: Universaalsed tõud (annavad mitmesugust toodangut: peekonit, tailiha ja rasva, sõltuvalt sellele, kuidas sigu söödetakse ja missuguse kehamassi juures nad realiseeritakse). SUUR VALGE. Peki- e. Rasvasead. BERKSIR, SUUR MUST, paljud hiina seatõud Peekonitõud (annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, kuid täiskasvanult ja nuumatult kas rasvasemat liha) LANDRASS. II Eksterjööri (harjaste ja naha värvuse ja kõrvade suuruse asetuse) järgi: VALGED SEATÕUD Valged lontkõrvalised (TAANI LANDRASS, saksa pikakõrvaline) Valged püstikõrvalised (VÄIKE-,KESKMINE ja SUUR VALGE) MUSTAD VALGE VÖÖDIGA SEATÕUD
annaabi.ee 
