Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rasvamass" - 7 õppematerjali

Tervislik toitumine- referaat-
9
docx

Tervislik toitumine ( referaat )

kulutatakse. Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Toiduenergia Kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus kulutatud energiaga, kehakaalu alandamiseks peab energiakulu ületama tarbimise.Toiduenergia pideva ületarbimise puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on aga riskiteguriks südamehaigustele, sealhulgas südameinfarkt, ajuinsult, kõrgvererõhktõbi, aga ka diabeedile, podagrale, sapikivitõvele ja mõningad vähivormidele. Kehakaalu langetamine alla soovitatava piiri viib aga alakaalu tekkeni. See võib olla seotud ka söömishäiretega. 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat

Bioloogia → Bioloogia
51 allalaadimist
Kehaline aktiivsus koolis
13
doc

Kehaline aktiivsus koolis

kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1.3. Tervislik toitumine Kehalisel tegevusel kulutatakse energiat. Üks energia taastamise võimalusi on tervislik toitumine. Toiduenergia põhilisteks allikateks on rasvad ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles rasvade ja süsivesikute puudusel. Toiduenergiat hinnatakse kaloritega. Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Toiduenergia pideva liia puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste üks põhjuseid. Toit on elu alus, tänu millele laps kasvab ja arene, liigub ja hoiab oma organismi. Toit aitab paraneda haigustest ja traumadest. Toit mida me sööme, on nagu kütus. Ta annab kehale energiat , mis on vajalik tervislikuks funktsioneerimiseks. Kui sa ei anna enda kehale kvaliteetset kütust või ei tee seda õige koguses, ei tunne sa enda ka nii tervem kui võiksid.

Sport → Kehalise kasvatuse didaktika
103 allalaadimist
AINE-JA ENERGIAVAHETUS
12
docx

AINE-JA ENERGIAVAHETUS

See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Rasvhapetest saadakse energiat nälgimise korral, kus ta võtab rasvarakud kasutusele. Rasvhapetest energia saamine võimaldab kokku hoida või säästa lihaskude ja siseelundite rakke liiga varasest ärakasutamisest. Nt. kui inimene hakkab nälgima, siis väheneb lihasmass (ka südame lihasmass ja maksa lihasmass), mitte ainult rasvamass. Plastilist funktsiooni täidavad organismis valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks, aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
21 allalaadimist
Füsioloogia kordamisküsimused-vastused
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

madal Valgud – aminohapped (10%) 20. Toitainete energiasisaldus 1 g SÜSIVESIKUID - 4,1 kcal; 375 g - 1538 kcal – ca 30 km jooksu 1 g RASVU - 9,1 kcal; 7960 g - 72445 kcal - ca 1500 km jooksu 1g VALKE- 4,1 kcal 21. Ainevahetuse põhi-ja lisakäive Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Toiduenergia pideva liigtarbimise puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on riskiteguriks paljude haiguste puhul. Põhiainevahetuseks (ainevahetuse põhikäive) nimetatakse väikseimat energiahulka, mida organism vajab täielikus rahuolekus. Sellest lähtuvalt mõõdetakse põhiainevahetust hommikul ärkvel oleval ja normaalse kehatemperatuuriga inimesel, lamavas asendis, toatemperatuuril 180 - 200 (termoregulatsioon on optimaalseimal tasemel), tühja kõhuga (12 - 14 tundi viimasest söögikorrast).

Varia → Kategoriseerimata
68 allalaadimist
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Rasvhapetest saadakse energiat nälgimise korral, kus ta võtab rasvarakud kasutusele. Rasvhapetest energia saamine võimaldab kokku hoida või säästa lihaskude ja siseelundite rakke liiga varasest ärakasutamisest. Nt. kui inimene hakkab nälgima, siis väheneb lihasmass (ka südame lihasmass ja maksa lihasmass), mitte ainult rasvamass. Plastilist funktsiooni täidavad organismis valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks, aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraazist peaks valkudega olema saadud 10-13 %

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
290 allalaadimist
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

Stardi osa 10-60 s 34-38 600-800 1400-2800 800-950 700-1000 Distantsi osa 1-5 min 30-36 500-700 1000-1600 650-800 600-900 Finishisprint 5-6 min 34-38 600-700 1300-1800 700-800 750-1000 42 PIKKUS SKELETIMASS KEHAMASS RASVAMASS JÕUD LIHASMASS VO2MAX JÕUVASTUPIDAVUS 43 SÕUDMISE VÕISTLUSTULEMUS Joonis 4.1. Keha suuruse ja võistlustulemuse vaheline seos sõudjatel (Jürimäe jt. 2006 järgi). VO2MAX, maksimaalne hapnikutarbimine. Seega on akadeemilises sõudmises nagu kõigil teistelgi spordialadel edu saavutamisel suur tähtsus kehaehituse iseärasustel. Teadlased on kasutanud mitmesuguste spordialade sportlaste

Sport → Sport
9 allalaadimist
Toiduained
62
doc

Toiduained

kaltsiumi, orgaanilisi happeid ning A-, B1-, B2- ja D-vitamiine. Juustu tehnoloogia on küllaltki keerukas ja on erinevatel juustudel erinev, millest tuleneb ka juustu väga lai sortiment. 4.6.1. Juustu liigid Kõvaduse (veesisalduse) järgi liigitatakse juustud: ekstra kõvad ­ rasvata osa veesisaldus mitte üle 51%, kõvad ­ 49...56%, poolkõvad ­ 54...63%, poolpehmed ­ 65...69% ja pehmed ­ 67...75%. Rasvata osa veesisaldus = (veesisaldus juustus : juustu üldmass ­ juustu rasvamass) 100. Rasvasisalduse järgi: kõrgrasvased ­ üle 60% rasva kuivainest (ilma veeta juustu osa), täisrasvased ­ 45...60%, poolrasvased ­ 25...45%, väherasvased ­ 10...25% ja lahjad ­ alla 10% rasva kuivainest. Soolasisalduse järgi: soolased ­ üle 1,4%, mõõdukalt soolased ­ 0,7...1,4% ja vähesoolased ­ kuni 0,7% soola. Valmimise tingimuste järgi liigitatakse juuste riiulil valmivateks, soolvees valmivateks ja valmimata juustudeks. Valminud juustud on hoitud pärast valmistamist

Toit → Toitumisõpetus
144 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun