Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest) Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% ) 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel, dorset , dala 5. Lammaste lihajõudluse hindamine Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.) Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli. Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist Ultraheliaparaadiga- mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik
Saadud swaledale x sinisepealine leiaster-neil on palju piima. 5.Lammaste lihajõudlus, villajõudlus, piimajõudlus, reproduktsioonijõudlus Lammaste lihajõudlus- elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures. 1 punkti väga lahja. 2 punkti lahja 3 punkti hea toitumus (soovitud) 4 punkti rasvane 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid
Eesti valgepealiste uttede paaritamine karjamaal texeli jääraga (A. Tänavots) Lihajõudluse hindamine elusalt 1) Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures · 1 punkti väga lahja · 2 punkti lahja · 3 punkti hea toitumus (soovitud) · 4 punkti rasvane · 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid · 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. · 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub.
Karusnaha Karakull 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 1. Elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures 1 punkti väga lahja 2 punkti lahja 3 punkti hea toitumus (soovitud) 4 punkti rasvane 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid
kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Valiku tunnus noorlammastel: Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses 8) Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 0 punkti (kurtunud) – äärmiselt nälginud loom, võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvunud) – paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) – väga paksu rasvakihiga.
Abaosa küllalt hästi arenenud O (Rahuldav) Tagaosa keskmiselt kuni puudulikult arenenud Seljaosa keskmise kuni puuduliku paksusega, ristluutükk sirge profiiliga Abaosa keskmiselt arenenud kuni peaaegu lame P (Nõrk) Tagaosa nõrgalt arenenud Seljaosa kitsas, luud nähtavad Abaosa lame, luud nähtavad Rasvasusklassi määramiseks otsitakse rümba välis- ja sisepinnalt rasvaladestusi, nende paiknemist rümbal ning paksust. 1. rasvasusklassi kuuluval rümbal pole rasvaladestust ei sise- ega välispinnal või on õhuke, kuni millimeetri paksune kiht rümba külgedel roiete peal ja/või saba piirkonnas. Mida rohkematesse piirkondadesse rasvaladestused rümba välispinnal tekkima hakkavad ning mida paksemaks nad muutuvad, seda enam muutub ka rasvasusklassi tähistav number. 1 (Madal) Ilma rasvakihita rinnaõõnes, rümba välispinnal sabapiirkonnas ja rümba külgedel võib esineda õhuke, <1 mm paksune rasvakiht 2 (Kerge)