riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõivas Ingverimaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa. Hispaania pärilussõda (1701-1714) Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keistri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad ja Itaaliavaldused Austriale, Sitsiilia Savoiale, Gibraltar ja osa Prantsuse Põhja- Ameerika asumaid Suurbritanniale, Rootsi ja Austria pärilussõda (1740-1748) Austria pärilussõja põhjustasid koloniaalvallutused ja võitlus hegemoonia üle Saksamaal. Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärismisõigust Habsburgide pärusmaadele. Sõjas võitlesid Preisi ja tema vastu Austria, Suurbritannia ja Prantsusmaa.
Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683. aastal. Viini päästis 70 000-meheline jalavägi, mis sundis türklasi Viini alt põgenema. Kui heitlus Türgiga jätkus. 1739. aastal tuli türklastel loovutada Belgrad. Hispaania pärilussõjas sõlmitud rahudega (Utrechti 1713.a.; Rastatti 1714.a.) omandas Austria Madalmaad ning Lombardia koos Milano linnaga. 1740. aastal puhkes Austria pärilussõda, kuna Karl V järel sai troonile tema tütar Maria Theresia. See tekitas paljude hulgas protesti. Võitlus Austria keisririigi vastu muutus eriti aktiivseks 17. sajandil. Austria võimu vastu võitlejaid hakati Ungaris nimetama kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse kõrgajaks sai kurutside ülestõus 1703-1711 aastal Ferencz II Rakóczy juhtimisel.
o Lõpuks rünnati türklaste piiramislaagrit ja sunniti nad põgenema · 1699 Karlowitzi rahu o Habsburgide riigi koosseisu läksid Ungari ja Transilaavia · 1718 sõlmitud rahuga läksid Austria võimu all Serbia ja osa Bosniast · 1739 türklased pidi loovutama Belgradi. Euroopa suurpoliitikas · Sekkus suurriikide võitlusesse mõju pärast, püüdis laiendada oma valdusi · 1701 osales Hispaania pärilussõjas o Utrechti ja Rastatti rahuga omandas Austria Belgia, Lombardia ja Milano linna · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naistel. · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi o Austria kaotas Sileesia · Osaleti Seitsmeaastases sõjas · 1772 ja 1795 aastal läbi viidud jagamise tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakowi linna endale
Stolbovo rahuga sai Venemaa endale tagasi Rootsi käest Novgorodi. Austria keisririik- Keisri võim säilis pärusmaades. Tähtsamad riigid olid Austria, Ungari ja Tsehhi. 1660 vallutas Türgi suure osa Ungarist, nad ähvardasid tungida ka Euroopa südamesse, kuid võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega 1683. Austria pealinna päästsid 70000 meest. 1699 sõlmiti Karlowitzi rahu. Austria osales ka Hispaania pärilussõjas 1701, sõja lõppedes sõlmiti Utrechti ja Rastatti rahu ja Austria sai enda valdusesse Belgia, Lombardia ja Milano linna. Maria Theresia (kütkestas valitsemine, valgustatut absolutismi läbiviija koos Josedp II´ga) vastu protesteerimisel puhkes Austria pärilussõda, et naine mitte troonile lasta. Austria võimu vastu võitlejaid Ungaris nim. kurutsideks. Ungarlaste vabadusvõitlus toimus 1703-1711 Ferencz II Rakoczy juhtimisel. 1709 kuulutati vabaks need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses. 1711 sunniti vabadusvõitlejad alistuma
troonipretendendiks). 1710. aastal tulid võimule toorid, kes taotlesid Inglismaa väljaastumist sõjast. Aasta hiljem suri keiser Joseph I ning Carlos III sai võimaluse kandideerida ka keisritroonile. Hispaania ja Austria Habsburgide kroonide ühendamine oli Inglismaale vastuvõetamatu. Inglismaa eestvedamisel 1713 kirjutati alla rahulepingule Prantsusmaa ning Inglismaa, Hollandi, Portugali ja Savoia vahel. 1714. aastal sõlmiti Rastatti rahu Prantsusmaa ning keisri ja Saksa vürstide vahel. Felipe V sai troonile tagasi tingimusel, et Hispaania ja Prantsusmaa ei sõlmi kunagi personaal ega reaaluniooni. Hispaania Habsburgide valdused (madalmaad, milano, napoli ja sardiinia) läksid Austria habsburgidel. Savoia hertsog sai kuningatiitli ning 25 Habsburgide valdustest Sitsiilia. Osalevad pooled: Habsburgid- Saksa keisririik,
17 saj. algab Prantsusmaa tugevnemine. Hispaania pärilussõda. (1701-1714) 1700 suri Carlos II (Hisp. kuningas) , troonile tõusis Felipe V(Burbonid)- Hispaania ja Prantsusmaa võim ühendati. Prantsusmaa vastane allianss Inglismaa, Holland, Saka riigid, Portugal 1703 sai troonile Carlos III ( habsburgi dünastia esindaja) 1711 suri Joseph I Carlos III pretendeeris ka ka austria habsburgide aladele - ei meeldinud Inglismaale. Pärilussõja lõpetasid Utrechti ja Rastatti lepingud Felipe V sai tagasi Hispaania troonile. Pärilussõja ajal kerkis Euroopas esile Inglismaa= Inglismaa eesmärk hoida tasakaalu Euroopas. Pärilussõdade tulemusel laienes Austria mõjuvõim- Inglismaa ülesanne oli seda takistada. Karl VI (1711-1740) Pragmaatiline sanktsioon trooni võib pärida ka naisliinis. 1740 Karl VI suri troonile sai tema tütar Maria Theresia. Preisimaa vallutas Sileesia. 1756 puhkes Seitsmeaastane sõda.
1711 suri 1705. aastal keisriks saanud Joseph I ning kuningas Carlos III sai võimaluse kandideerida ka keisritroonile. Hispaania ja Austria Habsburgide kroonide ühendamine oli Inglismaale samavõrd vastuvõetamatu kui sõja vallandanud Hispaania ja Prantsusmaa võimalik personaalunioon. Nõnda asuti Inglismaa eestvõttel kiiresti rahu sõlmimisele: 1713 kirjutati Utrechtis alla rahulepingule Prantsusmaa ning Inglismaa, Hollandi, Preisimaa, Portugali ja Savoia vahel, 1714. aastal sõlmiti Rastatti rahu Prantsusmaa ning keisri ja Saksa vürstide vahel. Rahulepingu kohaselt sai Felipe V tagasi Hispaania troonile, tingimusel, et Hispaania ja Prantsusmaa vahel ei sõlmita kunagi ei personaal- ega reaaluniooni. Hispaania Habsburgide teised valdused (Madalmaad, Milano, Napoli ja Sardiinia) läksid nüüd Austria Habsburgidele. Savoia hertsog Vittorio Amadeo II [16751730], kes oskas sõja käigus oskuslikult pooli vahetada, sai kuninga tiitli ning Habsburgide valdustest Sitsiilia saare
annaabi.ee 
