e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-103 c) eetsirandmeline seisutunnus on see kui kabjad on ettepoole. d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu 7. hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm? Turjakõrgus...172 Kere põikpikkus..176 Rinna ümbermõõt...196
Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L. IV Verevarustus Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist V magu 7-15 L 4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti! Maailmas on üle 300 hobusetõu. Kasutusel kolm klassikalist printsiipi. Klassikaliselt hobuseid tüpiseeritakse ja tõugusid klassifitseeritakse zooloogiliste, ökoloogiliste ja zootehnilise printsiibi järgi. Neist B.Franki järgi jaotatakse: idamaine rühm ja läänemaine rühm. K
Need hobused omavad parimat töövõimet. 3) sugukonditsioon lahjem, kuid ei ole nälginud, need loomad omavad parimat sugulist aktiivsust, lihastik pole liiga tugev, pole ka liigset rasvkude. 4) mitterahuldav konditsioon. 5. Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda. Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103 Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele O-kujuline seis on esi- ja tagajäsemetel. Laudjas langeb tugevasti sabajuureni , nimeta kuju -luip.
Absoluutne veojõud suure kehamassi puhul suurim veojõud. Valemid kehamassi ja vj vahel. Katse põhjal Pn=Q/9+12 Pn normaalne vj (kG) Q kehamass (kg) Traavis 6%, küliskäigul 5%, galopis 4% kehamassist. Maksimaalne veojõud 70-80% kehamassist, eriti võimsatel hobustel ka 100%. See sõltub palju hobuse veotahtest, treeningust. Elava temperamendiga suudavad lühiajaliselt rakendada suut jõudu. Tori hobustel on suurem veotahe kui eesti raskeveohobustel. Veojõudu mõjutavad tegurid Hobuse tüüp lihasmass, struktuur, liigesnurgad, toruluude pikkussuhted jne Lihaste mass on tavaliselt alla poole kehamassist Lihase struktuur sammu kiirus, sammu pikkus, jõud, kiirus Veojõud=seoses keha formaadiga Kliima ja ilmastik paras temp, higist. Kopsud, õhu niiskus Teetingimused jalgade toetuskindlus Tõusud langused tõus 7-8kraadi =norm 1x veojõud. Rakmed sori ja rangidega, toetuspind
Lauge turi ja ümar tagaosa moodustab uhkelt kõrge põlvega liikumise kõigil allüüridel(samm, traav,galopp). ERl on suurepärane iseloom, arukas ja koostööaldis teotahe, mis see on nende kogukuse juures ääretult oluline. Miinuseks on suur higistamine, sest kui higistav hobune töötab mudastes ja niisketes tingimustes, siis kipuvad tekkima nahaprobleemid. Reeglina on neil tõugudel karvased jalad ja seetõttu kipub niiskus põhjustama ka jalgade probleeme. Raskeveohobustel on olnud palju ülesandeid läbi aegade töö põldudel ja metsas, raskete kaupade veol ja rüütlite vedamisel lahingusse ning tänapäeval turistide ja perede lõbustajana, mis on samuti tõsine ja tänuväärne töö. Täpsem kirjeldus: · Välimikult keskmise suurusega, tüse ja madalajalgne · Pea keskmine kuni suur ja suhteliselt kuiv · Otsmik suhteliselt lühike, nina pikk · Kael lühike ja lihaseline · Turi madal ja lai
selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude omavaheline nurk väga erinev, nõrgem lihastus on tüüpiline piimaveistele ja kiirushobustele. lihasigadel, -veistel ja raskeveohobustel katab õlgmikku massiivne lihastik. rind- mahutab kopsud ja südame. selgroog, roided, rinnak ja vahelihas määravad tema mahukuse. suheliselt suurt mahtu vajavad kiirushobused ja piimalehmad. hinnatakse mahtu, roiete pikkust ja asendit telgskeleti suhtes. roiete nähtavus iseloomustab looma toitumust. kere keskosa ehk kõht- mahutab siseorganeid, rohusööjatel on mahukad. jäsemed- peavad olema tugevad, hea seisuga nii eest,küljelt kui ka tagant vaates. pikendab produktiivlooma eluiga.
annaabi.ee 
