1) Tug. hape + tug. alus: HCl + NaCl NaCl + H2O = H+ + OH- H2O. ei toimu hüdrolüüsi. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu, sest nende soolade lahused on neutraalsed. Tegurid: 1) Aniooni môju H2O molekulile sôltub laengu tugevusest (mida negatiivsem) ja tema môôtmetest (mida väiksem seda tugevam). 2) Katiooni môju on seda suurem, mida suurem laeng ja mida väiksemad môôtmed. 3) Hmm...osad puudu! VIII Lahustuvuskorrutis. Näitab vähelahustuvate vôi raskestilahustuvate ühendite lahustes ioonide c-d. N: AgCl(t) Ag(l)+ + Cl(l)-; K = [Ag][Cl] / [AgCl(t)] = [Ag][Cl] = KL. Raskesti lahustuva ühendi küllastunud lahuses on ioonide c-de korrutis antud T-l konst. suurus. N2: CaF2(t) Ca + 2F; K = [Ca2+] [F-]2. Ioonide konts. lahuses: 1) BaSO4(t); jaotub vôrdselt [Ba][SO4] = 10-10; [Ba] = 10-5M. 2) lisame Na2SO4 (0,1M) ja baariumsulfaadi lahustuvus väheneb; [Ba] = x; [SO4] = x + 0,1; x << 0.1 ja st. [SO4] =~ 0,1; seega [Ba][SO4] = x0,1
*Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas – fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades
5 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 1. mulla orgaanilise aine koostises olevad mitteomastatavad toiteelemendid, 2. mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud, taimedele kättesaamatud, mitteomastatavad ühendid (nt K+ ja NH+4 savimineraalides), 3. raskestilahustuvate sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad ehk raskesti omastatavad ühendid (mõningad fosfaadid ja sulfaadid), 4. mulla kolloididel neeldunud, seega mullast mitte väljauhutavad, kuid taimedele kättesaadavad, omastatavad ühendid, 5. mullavees lahustunud, taimedele kergesti omastatavad ühendid, kuid ka kergesti väljauhutavad ühendid. Taimetoitainete üldsisaldust mullas väljendatakse protsentides, omastatavate
aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades
Sünonüümina on käibel termin ÖKOLOOGILINE PÕLLUMAJANDUS. MULD TOITAINETE ALLIKANA 1.Mulla orgaanilise aine koostises olevad (samuti bakterite ja kõrgemate taimede poolt seotud) mitteomastatavad (liikumatud) toiteelemendid 2.Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud (fikseeritud) ning taimedele samuti kättesaamatud, mitteomastatavad ühendid (näiteks K+ ja NH4+ mõnedes savimineraalides) 3.Raskestilahustuvate anorgaaniliste sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad, s.o. raskestiomastatavad ühendid (näiteks mõningad sulfaadid, fosfaadid jt.) 4.Mullakolloididel neeldunud, seega mitte väljauhutavad, kuid taimedele kättesaadavad, s.o. omastatavad (liikuvad) ühendid 5.Mullavees lahustunud, taimedele kergestiomastatavad (hästi liikuvad), kuid kergesti väljauhutavad ühendid
25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi Selle järgi, kuidas mullas leiduvad toitained satuvad mullalahusesse (st, muutuvad taimedele kättesaadavaks), võib neid jaotada kolme rühma: 1) mullavees lahustunud, liikuvad toitained, mis on taimedele kergesti kättesaadavad; 2) mullakolloididel asenduvalt neeldunud, taimedele kättesaadavad liikuvad ühendid; 3) raskestilahustuvate anorgaaniliste sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad toitained (nt mõningad sulfaadid, fosfaadid jt). Lisaks võivad toitained olla ka mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud ehk fikseeritud; need toitained on taimedele kättesaamatud. Kättesaamatute toitainete hulka kuuluvad ka mulla orgaanilise aine koostises olevad, sh taimede ja bakterite poolt seotud, liikumatud toitained.
annaabi.ee 
