kunagi ei päris laps ega ka nooruk olnud, s.t. mitte kunagi teadmatu või muretu, mitte kunagi see kes jätab teadvustamata. See õnnetu eakalt sündinud polnud mitte ainult vigane, vaid ka haige, väga haige. Kolmekümne kolme aastaselt nimetab ta, et tema seisukord oli juba kõige varasemast lapsepõlvest peale rikutud „meeletuseni piinava kannatuse“ poolt, kannatuse, mis pidi põhinema keha ja hinge vahelisel vastuolul. Kannatus, mis tekitas juurdleva raskemeelsuse, mis täitis kogu ta kasvuperioodi olles samas väga irooniline ja teravmeelne. Ta teadmiste pagas oli seda liiki, mida leidub sageli palju ahtamas vormis- küürakatel, õuenarridel või teistel alamal positsioonil olevatel ja alatiseks vigastel natuuridel, kes kannatavad parandamatu melanhoolia all; ainult et see vaimukus teenib tal alati ideid, taltsutatult, läbipaistvalt, geniaalselt, isegi kui see väljendus ainult pilkamises. Kui ta oli alles
ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale. Selleks on töötahe, tahtmine saada kirjanikuks, jutustada enesest ja oma hingesugulastest, sõnastada oma kogemusi kunstiteoseks. See ei tähenda üksnes diagnoosimist, vaid ka võitlust tõvega, rõhuva raskemeelsuse ületamist sihikindla tööga. "20 saj. väliskirjandus" 1971
ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale. Selleks on töötahe, tahtmine saada kirjanikuks, jutustada enesest ja oma hingesugulastest, sõnastada oma kogemusi kunstiteoseks. See ei tähenda üksnes diagnoosimist, vaid ka võitlust tõvega, rõhuva raskemeelsuse ületamist sihikindla tööga. "20 saj. väliskirjandus" 1971
- frustratsioon (psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel); - stress (emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom) - kirg (sügav, tugev, pikaajaline seisund) Emotsionaalne intelligentsus on oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine. Oskus end rahustada, oskus toime tulla oma raskemeelsuse või ärritusega. Kolm positiivset baasilist hoiakut enese suhtes: - enesearmastus (pean endast ja teistest lugu sellisena, nagu olen ja nemad on); - sallivus (selle aktsepteerimine, et sa oled ainulaadne ja sellisena väärtuslik); - eneseusaldus (julgen proovida ja katsetada, usaldan enda ja teiste valikuid). Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi.
17) Millisest viiest põhikomponendist koosneb emotsionaalne intelligentsus? Oma emotsioonide teadvustamine. Kui me oma tegelikke tundeid tähele ei pane, jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale
Lahknevus sõnade ja näoilme vahel. 4) Nimeta emotsionaalse intelligentsuse viis peamist valdkonda (Salovey käsitluse järgi). · Oma emotsioonide teadvustamine. Kui me oma tegelikke tundeid tähele ei pane, jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. · Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). · Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). · Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale
kehakultuur (saun ja massaaz); õige toitumine; puhkus; ilmastik jne.) 17 15. sajandil hakkab araabia kultuur alla käima ning araabia (islami) rahvad hakkavad eurooplastelt meditsiiniteadust pigem importima. (Erandeid on siiki ka nt variolatsiooni levik Türgist Euroopasse 18. sajandil.) (EUROOPA) KESKAEG Stereotüüp "Pimedast keskajast" on meditsiiniloo kontekstis teataval määral õigustatud keskaja teisele poolele andis raskemeelsuse varjundi katk, perioodi viimasele sajandile aga süüfilis. Keskaja halvustamisele ladusid põhja siiski sellele järgnenud, humanismi traditsiooni kandvad, ajastud (Renessanss ja Valgustusaeg), mil keskaega nähti eelkõige teoloogilise skolastika võrgus sipleva, mitteproduktiivse, ajastuna. (See on ka põhjus, miks keskaja halvustamisele läks marksistlik ajaloofilosoofia, milline on palju rõhku pööranud religiooni ja teaduse (meditsiini) suhetele)
annaabi.ee 
