3. raseduskuu Kolmandal raseduskuul ehk 9.- 13. Nädalal arenevad lotel sõrmed, varbad, keel ja silmalaud. Samuti on nüüd lootel väljaarenenud kõik luud. Loode suudab suud avada ja emakas ringi liikuda. 11. Nädalal on välised suguelundid näha ja saab kindlaks määrata soo. Emal võivad olla sagedased ninverejooksud ja igemed võivad veritseda. Iiveldamine muutub järjest vähemaks. Lapse aju areneb kiiresti- iga minut tekb miljon uut närvirakku. Lootel on arenenud eluks vajalikud organid. 13. nädalal on laps 9–10 cm pikk ja kaalub 28 g. Emal suureneb ka higinäärmete aktiivsus. Kasutatud allikad: http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/raseduskalender/#9. http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/perinataalkeskus/rasedu skalender/
Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (näiteks 3. nädala lõpul alustab tööd süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). 3) Looteperiood (kestab 9. rasedusnädalast kuni sünnini).Lootel on võimalik sugu eristada. Lisaks on lootel olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda Kaks esimest on kõige tähtsamad kuna siis on lapsele arenenud kõik organid ja kehaosad. 7.MIDA OSKAVAD VASTSUNDINUD BEEBID? Vastsündinud beebib oskavad ujuda. 8.NIMETA INIMESE VANUSELISI ARENGUETAPPE Väikelapseiga Koolieelikuiga Kooliiga Puberteet e. murdeiga Varane täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga Hiline täiskasvanuiga 9.MISSUGUSED ON PIAGET JA VÖGOTSKI TEOORIATE PEAMISED ERINEVUSED? Intelligentsus on J
7. elunädala lõpuks tekivad suguorganite alged, aga soolist vahet veel teha ei saa. 8. elunädalaks on embrüol kõik organid ja kehaosad olemas. Need peavad ainult veel kasvama. Nüüdsest peale nimetatakse teda looteks. Alates 8. Elunädalast algab looteperiood, mis kestab sündimiseni. Organid ja kehaosad ning nende talitus areneb üha intensiivsemalt. Ja mis eriti tähelepanuväärne loode aistib juba, tajub ema kehasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu. Alates 5. Raseduskuust on loode võimeline reageerima ka mõnele väliskeskkonna mõjule. 3. elukuust (9-12 nädalat) alates hakkab loote pea kasv aeglustuma, pea on nüüd juba kolmandik keha pikkusest. Nägu on lai, silmad asetsevad teineteisest kaugel. Käed omandavad õiged proportsioonid. Nahk on väga õhuke, veresooned kumavad läbi. 11. rasedusnädalast alates hakkab loode pöialt lutsima. Kuu lõpuks on ta 9 cm pikk ja kaalub 20 g. 4. kuul (13.-16. nädal) on loode kaetud pehmete karvakestega
Selle leevendamiseks tuleks hommikul voodist tõusmata süüa võileib või õun või juua klaas mahla vms. Ka päeval tekkinud iiveldusest ülesaamiseks oleks hea midagi süüa. RINNAD. Rinnad hakkavad juba varakult kasvama ja arenema, et valmistuda raseduse lõppedes piima tootma. Rinnad suurenevad, on pinges ja hellad umbes nagu enne menstruatsiooni. Ka rinnanibu ja nibuväli kasvavad ning muutuvad tumedamaks. Alates 3.raseduskuust võib rinnast erituda mõni tilk ternespiima, kuid tõeline piimaproduktsioon läheb käiku alles peale lapse sündi. KAALUMUUTUSED. Raseduse jooksul suureneb kaal keskmiselt 10-12 kg võrra. Esimesel trimestril see eriti ei muutu. Teisel trimestril on kaalu juurdekasv 250-400 g nädalas ja kolmandal trimestril 400-500 g. Viimasel 1-2 nädalal kaal enamasti ei kasva. Kaalu juurdekasv toimub loote arvelt, kes kaalub raseduse lõpuks keskmiselt 3,5 kg
reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). Looteperiood (9. nädal– sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Laps kuuleb 4 kuud enne sündi.16. nädalal on loode u 15-17 cm pikk 23. nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid. 1 kuulõpul (loode u 6 mm pikkune). Mõne nädala jooksul muutuvad regulaarseteks 8 nädalast reageerib puudutustele, 16.näd- st on reaktsioon puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkondaLootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi
190. Üliõpilasel on õigus saada lisaks igas õppeastmes akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat arstitõendi alusel. 191. Üliõpilasel on õigus saada lisaks üks aasta akadeemilist puhkust kaitseväeteenistusse asumisel kaitseväe vastava kutse alusel. 192. Üliõpilasel on õigus saada lisaks akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega. Naisüliõpilasel on nimetatud põhjusel õigus taotleda akadeemilist puhkust arstitõendi alusel alates seitsmendast raseduskuust kuni määratud sünnitustähtajast kuu aja möödumiseni. Pärast lapse sündi saavad vanemad taotleda akdeemilist puhkust lapse sünnitunnistuse koopia alusel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 195. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse dekaani korraldusega. Üliõpilase nominaalse
tervislikel põhjustel kuni kaks aastat arstitõendi alusel. 191. Üliõpilasel on õigus saada lisaks üks aasta akadeemilist puhkust kaitseväeteenistusse asumisel kaitseväe vastava kutse alusel. 192. Üliõpilasel on õigus saada lisaks akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega. Naisüliõpilasel on nimetatud põhjusel õigus taotleda akadeemilist puhkust arstitõendi alusel alates seitsmendast raseduskuust kuni määratud sünnitustähtajast kuu aja möödumiseni. Pärast lapse sündi saavad vanemad taotleda akdeemilist puhkust lapse sünnitunnistuse koopia alusel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 195. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse dekaani korraldusega. Üliõpilase nominaalse
arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk. Kärbuvatest mesonefrose juhadest (Wolffi juhadest) jäävad naise organismi epoophoron ja paroophoron - moodustised munasarja kinnistisse ning Gartneri juhad tupe kõrvale. Naise vaagen
annaabi.ee 
