RASEDUSJÄRGNE TREENING Kui ilus rasedusaeg möödas on ja veelgi imelisem aeg koos oma vastsündinuga käes on, siis ilmselt paljud on kimpus oma uue kehaga. Tahetakse muuta end siit-sealt kõhnemaks või taastada raseduseelne vorm. Inimesed, kellel ei ole lapsi, ei pruugi mõista, kui keeruline võib olla taas elurütmiga harjumine ning sinna sisse veel trennimise mahutamine. Arvatakse, et on väga kerge ning et aja jooksul taastub loomulikul teel varasem keha. Vähestel õnnelikel säärane algsesse vormi saamine toimibki ent enamus peaksid ilmselt veidi vaeva nägema. Muutused värske ema kehas ning abinõud. Raseduse ajal suureneb koos beebi kasvamisega ka emakas märkimisväärselt ja pärast
Orgnismi muutused seoses vananemsega. Looteeas kasvavad enam: pea ja ülakeha (tingitud verevarustuse iseärasuste tõttu). Pärast sündimist alakeha, jäsemed Vastsündinu keskmine pikkus: 50 cm, kaal 3250-3500 g. Fetaalne surm. Üsasisesed abordid - umbes 12-15% rasedustest lõpeb iseeneslike abortidega, esineb tavaliselt esimesel trimestril. Fetaalsed surmad: Esimesel trimestril: kromosomaalsed muutused. Teisel ja kolmandal trimestril: infektsioonid, diabeet, raseduseelne kaal, platsenta haigused, nabaväädi komplikatsioonid, selgusetud põhjused. Sünnitraumad: sünnitusel vastsündinu traumad. Põhjused: Suur kehakaal ( > 4000 g), Enneaegsus: enne 37 rasedusnädalat sündinud, Ema vaagna düsporportsioon (kitsas vaagen), Raske sünnitus, Pikk sünnitegevus. Sünnitraumad: Kolju traumad, Närvikahjustused (harvem nt. näonärv), Hematoomid (silmades, pehmetes kudedes), Marrastused, luumurrud.
Foolhape vähendab arengurikete riski eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Et aga pool rasedustest ei ole planeeritud, peaks igaks juhuks iga viljastumisealine naine päevas toiduga saama 400g foolhapet. Foolhappe kaitsev efekt neuraaltoru defektide (spina bifida, anencephalia) vastu on leidnud kinnitust väga ulatuslike uurimistööde tulemustes. Raseduseelne foolhappe lisamine dieeti võib vähendada neuraaltoru defekti teket enam kui 2/3 juhtudest nii kõrgenenud riskiga (eelnenud rasedusel lootel arenguanomaalia) kui madala riskiga naistel. Kõiki naisi, kellel on anamneesis olnud neuraaltoru defektiga loode, tuleb informeerida uuest riskist, ning soovitada foolhappe lisamist dieeti 400 g/päevas, seni kuni tekib rasedus. Uurimistöö tulemused annavad tunnistust, et neuraaltoru defekti teke on 10 korda
prenataalne areng Postnataalne areng (sünnijärgne) Lapseiga puberteet reproduktiivne iga vanadus Fetaalne surm · Üsasisesed abordid - umbes 12-15% rasedustest lõpeb iseeneslike abortidega, esineb tavaliselt esimesel trimestril · Fetaalsed surmad: Esimesel trimestril: kromosomaalsed muutused Teisel ja kolmandal trimestril: infektsioonid, diabeet, raseduseelne kaal, platsenta haigused, nabaväädi komplikatsioonid, selgusetud põhjused Sünnitraumad: sünnitusel vastsündinu traumad Põhjused: · Suur kehakaal ( > 4000 g) · Enneaegsus: enne 37 rasedusnädalat sündinud · Ema vaagna düsporportsioon (kitsas vaagen) · Raske sünnitus · Pikk sünnitegevus Sünnitraumad: · Kolju traumad · Närvikahjustused (harvam nt. näonärv) · Hematoomid (silmades, pehmetes kudedes) · Marrastused
transplantatsioonijärgne seisund, autoimmunopaatiad, kollagenoosid, kaasasündinud või omandatud südamerikked, insuliinsõltuv diabeet, neeruanomaaliad ja ühe neeruga rasedad jt. haigused, mis ohustavad raseda tervist. Kõrge riski rase tuleb suunata jälgimisele ja sünnitama III etapi raviasututusse. 3. Vererõhu mõõtmine Vererõhku mõõdetakse rasedal alati mõlemalt käelt! Oluline on ära märkida raseda tavapärane, raseduseelne vererõhk - sellest on abi rasedusaegsete võimalike vererõhu- probleemide hindamisel. 4. Raseda kehakaalu, pikkuse ja vaagna mõõtmine Vaagna mõõtmisel hinnatakse 4 mõõtu, millest oli juttu eespool ( vt. ptk."Naise vaagen"). Distantia spinarum Distantia cristarum Distantia trochanterica Conjugata externa 5. Laboratoorsed uuringud raseduse ajal · kliiniline veri, veresuhkur · uriin · uuringud süüfilisele, HIV-le, gonorröale, klamüdioosile (soovitatavalt ka mükoplasmoosile)
ühtlasi saavutanud sünnikaalu ja sünnipikkuse. Sünnipikkus on 266 280 päev pärast viljastamist. Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega Alakaalulisus/ ülekaalulisus Alakaaluliste laste sünniriski maandavad suitsetamisest loobumine, toitmisharjumuste parandamine, alkoholitarbimise vähendamine või lõpetamine, krooniliste haiguste ravimine. Abiks on ka raseduseelne nõustamine ja koolitus (perekoolid). Alakaalulise lapse sünni puhul paigutatakse laps kohe peale sündi inkubaatorisse, kus toitmine toimub läbi voolikute. Kuigi enamus