Luuleanalüüs ,,Poeedirahu" Tegin analüüsi luulekogu ,,Poeedirahu" põhjal, mille autoriks on Andrus Kasemaa. Raamatuga tutvusin sõbranna kaudu ning kuna see luuletaja pakkus mulle huvi, otsustasin just selle raamatu valida. Autor on noor, 26-aastane mees Raplamaalt, kes pärast ajateenistust asus õppima Tartu Ülikoolis kirjandust. Ta on avaldanud luulet ajakirjades ,,Vikerkaar" ja ,,Looming". Käesolev teos, ,,Poeedirahu", on autori esikraamat. Kuigi ma lugesin kõik luuletused läbi, valisin analüüsimiseks luuletused ,,Koerapulmas", ,,Torm", ,,Minu kodu", ,,Laul 23", ,,Magada ma tahaksin Sinu silmade mererahus", ,,Luuletaja hommik no.1", ,,Maal", ,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus",
Kuna eesti keele tunni tarvis oli vaja lugeda üks noorsooromaan, siis olin raamatu valimisel raskustes, kuna ise eestlastest kirjanikke palju ei tea. Otsustasin nõu küsida sõbrannalt, kes juhtus lugema Kristel Kriisa raamatut ,,Piinatud Hinged". Kuna ta seda väga kiitis, siis otsustasin samuti raamatukogust selle teose haarata. Väga kõrgeid ootusi mul küll polnud, kuna pole lugeja tüüpi inimene, kuid siiski jäin raamatuvalikuga rahule. Kristel Kriisa Kristel Kriisa pärineb Raplamaalt Varbola külast, ning kooliteed alustas ta Varbola Lasteaed-Algkoolis. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning asus õppima Tallinna Ülikoolis, mille ta lõpetas 2006. aastal. Pärast ülikooli sai temast inglise keele õpetaja ning 2011. aastal sai ta magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal. Kristel on viimased 7 aastat elanud Harjumaal ning ta töötab Sihtasutuses Innove ja Jüri Gümnaasiumis. Ta on abielus ja tal on kaks last. Teosed
,,okei", aeg-ajalt võib sõprade seas kuulda sama asja sõnadega ,,sure, why not?". Samuti eelistavad enamus maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlased läänest pärit muusikat. Meie kõige uuem põlvkond paistab olevat Eesti muusikud Ameerika omadega peaaegu täielikult välja vahetanud. Nüüd kuuleb meie raadiotest enamasti ainult üle maailma kuulsaid Ameerikast pärit lugusid, Sky Plusis kuuleb kõige uuemaid pop-lugusid Lady Gaga ja Justin Bieberi poolt, samuti meie enda kodukandi, Raplamaalt pärit Tre Raadiost lastakse tihedalt hardstyle lugusid tuntud USA muusikute poolt, nagu Lenny LaVida ja Flo Rida. Loomulikult kuulavad eestlased ka Eesti muusikat. Näiteks suurt populaarsust on hetkel kogunud Põhja-Tallinn, samuti Triin Niitoja looga ,,Hõbedased tiivad", kuid arvestades, kui suurel hulgal kuulatakse kuulatakse läänest pärit muusikat võrreldes Eesti omadega, on meie kodukandi artistide populaarsus ilmselgelt hääbumas. Varasemalt
“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli. Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja. 2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal. Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged” Tegelaste iseloomustus
Eestis on tuntumad õunasordid "Sibulõun", "Kuldrenett", "Liivi sibulõun", "Valge klaarõun", "Tallinna pirnõun", "Sügisjoonik", "Martsipan". Peale õunte saab õunapuudest väärtuslikku puitu mööbli ja puidust tarbeesemete valmistamiseks.Suurim saak õunapuult - 546 kg õunu - on kogutud 1978. Rekordsaak on koristatud Lõuna-Eesti sordikatsepunktis. Õunasaak koguti 17 aastaselt puult.Suurim õun - 500g. Saadi 1985. Selle omanik aiapidaja Bernhard Sukmit Raplamaalt esitas õuna (sort Pobeda) Nunnu konkursile. SUVESORDID: "Valge klaarõun" - vana tuntud õunasort Baltikumis, Soomes, Rootsis, Poolas, Valgevenes, Venemaa lääneoblastites. Õun on üsna suur, piklik-kooniline, kollakasvalge, küpsedes muutuvad nad mõnikord läbipaistvalt klaariks. Magushapu maitsega. Säilib paar nädalat. "Suislepp" - Eestimaa sort, mille algpuu kasvas Võrtsjärve lähistel endise Suislepa mõisa aias
.. "Kui palju aga teadmata kadunud inimestest võib olla NENDE poolt viidud, seda arvu ei oska küll öelda." Ufoversiooni kasuks räägib Raudsiku esitatud kaalukas seik 1991. aasta kevadest. "Olin just rääkinud ühe Järvamaa daamiga, kellest oli ka saade sarjas "Monoloog tundmatuga". Tema ütles, et kui teist korda see "raketimees" tuli, oli too öelnud, et kui nüüd veel meiega kaasa tuled, pole sa seal enam üksi, vaid sul on kaaslannad. Ühe tõime Harjumaalt, teise Raplamaalt! Ja mis kummaline asjaolu pärast seda selgus? Samal ajal kadusid just nii Harjumaalt Tabasalust kui ka Rapla kandist kaks keskealist naist! Nad on siiani jäljetult kadunud." Raudsik meenutab tollase Harju prefektuuris tagaotsimisega tegelnud operatiivtöötaja sõnu: "Mul on viis toimikut inimestest, kelle kohta mul on kahtlus, et nad on samamoodi läinud. Operatiivtöötaja julges seda mainida ka oma tolleaegsele kõrgele ülemusele. Järgnes järsk
jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad, näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha
annaabi.ee 
