Meteoroloogia ilmaennustus, ilmaelementide uurimine Klimatoloogia kliima uurimine, kliimat kujundavate tegurite uurimine Sademete jaotus maakeral sõltub: · maismaa ja mere jaotusest · tuultest · temperatuuris · taimkattest · hoovustest Kiirgusblianss maapinnas neeldunud ja maapinnast lahkunud kiirguse vahe Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Briis rannikutuuled, mille põhjustab ööpäevane temp. Muutumine. Passaat tuuled, mis puhuvad30 laiuskraadide vahel. Tuul õhu liikumine Tuule paneb liikuma õhurõhkude erinevus Tuult mõjutavad jõud: · gradientjõud õhurõhkude erinevusest tingitud jõud · Coriolsi jõud- maa pöörlemisest tingitud · Pinnamoe takistus - hõõrdejõud Corolsi jõu mõjul kalduvad kehad põhjapoolkeral liikumissuunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Globaalse õhuringluse põhjused:
Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maakera pöörlemine – tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule Briisid on rannikutuuled Merebriis Tekib päeval Liigub kõrgrõhualalt (meri) madalrõhualale (maa) Vesi soojeneb aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa ja õhk tema kohal soojenevad kiiremini Maabriis Tekib öösel Liigub kõrgrõhualalt (maa) madalrõhualale (meri) Vesi jahtub aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa jahtub kiiremini ja ka õhk maa kohal Pöörijoonte ümbruses kujunevad kõrgrõhualad, sest õhk laskub.
*lääne-ja edelatuuled-30. ja 60. laiuste vahel puhuvad *idakaartetuuled-poolustelt 60.laiuste poole kirde-, ida-ja kagutuuled *mussoonid-püsivad tuuled,mis tekivad mandri ja ookeani vahel ja mis on põhjustatud ookeani ja mandri erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonid on alati paaris. Suve- ja talvemussoon *m muudavad suunda kord aastas *suvemussoon-manner soojeneb kiiremini madalrõhuala; ookean soojeneb aeglasemalt-kõrgrõhuala Ookeanmanner,sest ALATI kõrgemmadalam *briisid-rannikutuuled Tekkepõhjus: maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine; ööpäeva jooksul esinevad paarid *päev-kiirem soojenemine- madalrõhuala-MEREBRIIS *öö-kiirem jahtumine-kõrgrõhuala-MAABRIIS *M-madalrõhkkond-tsüklon Tsükloni keskel õhurõhk madal Talvel-tsüklonilm-soe,pilved,ei jahtu Suvel-külm *K-kõrgrõhkkond-antitsüklon Tsükloni keskel õhurõhk kõrge Suvel-pilvi pole, soe Talvel-külm Õhumass ...on ühesuguste omadustega suur õhu hulkm troposfääris.
tuulevaikus või puhuvad nõrgad tuuled, siis tsentrist kaugemal muutub tuul tugevamaks, mis äärealadel võib tõusta isegi tormiks, mida nimetatakse antitsüklonaalseks. Antitsüklonis võivad selgetel vaiksetel öödel tekkida kiirgusudud, mis hommikuks tihenevad ja võivad varjata kõik navigatsioonimärgid ja -tuled. Maailmamere mõningates osades puhuvad kindla seaduspäraga kohalikud tuuled , mida nimetatakse briisiks, booraks, fööniks, mistraaliks jne.. Briisid on rannikutuuled, mis puhuvad päeval merelt maale, öösel aga vastupidi maalt merele. Päeval soojendab päike maad tunduvalt rohkem kui merepinda, mille tagajärel õhurõhk maa kohal langeb ning tekib merebriis. Kõige tugevaimad briise esineb troopilises vööndis, kus merepinna ja maismaa temperatuuride vahe on eriti suur. Päeval kl. 10- ks võib merebriis saavutada kiiruseks 4 7 m/s. Õhtuks merebriis vaibub. Pärast päikese loojangut hakkab maapind kiiremini
Tegijapoiss 2010 Oktantsüsteemis kasutatakse tingmärke pilvisuse kirjeldamiseks . Näiteks: Kui pilvi pole , siis on lihtsalt tühi kera . Kui kera täielikult täidetud on siis on 100% pilves . Kui pole võimalik määrata siis on tühjakera peale pmst X tõmmatud. Olenevalt aluspinnast e. siis mõne piirkonna iseloomulike reljeefide tõttu tekivad seal mingid kahtlased regulaarsed tuuled ja neid nimetatakse kohalikeks tuulteks. Kohalike tuulte hulka kuuluvad briisid ehk rannikutuuled, mäetuuled (foon, boora),orutuuled, kõrbetuuled jne. Briis tekkepõhjuseks on veekogu ja rannikuala maismaa erinev temperatuur. Võib olla merebriis ( tuul merelt) , päeval on õhu temperatuur maismaa kohal kõrgem õhu temperatuurist veepinna kohal, vastavalt tõuseb õhk maismaa kohal üles ja liigub mere kohale; veepinna lähedane õhukiht liigub veekogult rannaalale ja asendab sealt tõusnud õhku; veepiir nihkub maismaa poole . Maabriis ( tuul rannalt merele ) , öösel on veepind
olematu. Seoses maaviljelusega algas ulatuslik metsade raie ja aletamine. Vanimad jäljed sellest, kuidas algelised maaviljelejad metsa ökoloogilisi kaitsefunktsioone eirates põhjustasid kasutamiskõlbmatute jäätmaade teket, pärinevad meie ajaarvamise algusest, ligi 2000 aastat tagasi. Näiteks on ajaloolaste hinnangul üks selline piirkond Saaremaal, Odalätsi-Kuremetsa ümbruses. Tol ajal raiuti siin põldude laiendamiseks mereäärsed metsad. Tugevad rannikutuuled tekitasid ulatusliku deflatsiooni ning tarbemaad mattusid liiva alla. Püsiasustus katkes ning külad jäeti maha. Ligi 1000 aastat tagasi tekitas aleviljelus mitmel pool Põhja-Eestis muldade vaesumise sellise määrani, et need jäid kogu hilisema ajaloo jooksul kehvadeks karjamaadeks. Enne aletamist kasvas samades paikades tammikuid või kuusikuid. Õhukese, kuid viljaka mullaga suhteliselt hõredaid loometsi oli algeliste põllundusvõtetega hõlpsam raadata kui muid. Korduv aletamine
annaabi.ee 
