4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 3) Fotoelemendid on liialt kallid. SUUREMAD TUULEENERGIA TOOTJAD SAKSAMAA, USA, HISPAANIA Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Island saab oma elektri ja soojuse maapo ue geotermaalenergiat ära kasutada KASUTAJAD USA ISLAND ITAALIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia plussid: 1
Tuulenergia kasutamise plussid ja miinused Tuuleenergia kasutamise eelisteks on: taastuv ja puhas energialiik; suur (Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu) ressurss, eriti arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre; kasutatav ressurss (tuul) on tasuta; väikese võimsuse tõttu agregaadi väikesed kapitalikulud (mitte erikulud!) ning ehitustööde suhteline lihtsus - võimaldab elektrituulikuid rajada kiiresti (0,5 aastaga) nii munitsipaal- kui eravahendite arvel; elektrituulikute automatiseeritus vähendab personali vajadust ja käidukulusid; arenev ja täiustuv tehnoloogia; elektrituulikute projekteerimiseks ja käitamiseks vajaliku tarkvara ja oskusteabe suhteliselt
3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav ressurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4
3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav ressurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4
saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Meretaseme ajutised kõikumised muudavad nende arvelevõtmise veelgi keerukamaks. 1131 meie meresaartest väiksemad kui üks hektar. Pindalaga üks ruutkilomeeter ja rohkem on vaid 29 saart, nende seas Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa ja Vormsi ületavad ülejäänuid pindalalt mitmeid kordi. Väikesaared ei paikne ühtlaselt: neid oleks nagu pillutatud meie rannikumerre päris juhuslikult. Väikesaared kannavad Eesti eri osades mitmesuguseid üldnimetusi. LääneEestis on suuremad neist laiud, väiksemad aga rahud, kared, nasvad jm. PõhjaEestis öeldakse väikeste saarte kohta kari või loo. Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid, Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele (Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu
16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all. · VIMB saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht. Daugava jõe koelmutele juurdepääs takistati HEJ tammide rajamisega. · SÄINAS saak paarkümmend tonni. Arvukas Saaremaal Nasval kudenud säinapopulatsioon on praeguseka ajaks hääbunud. · TUULEHAUG tungib Eésti rannikumerre kudemisajal ja viimaste aastate töönduspüük 135 t. · LEST saak oli kõrge 1980ndatel 1800 t ja langes 1995.a. 100 t. Viimasel ajal püütakse 400-500 t aastas. Koelmutel sõltub sigimisedukus eelkõige piirkonna vee soolsusest ja hapnikutingimustest. 5 KOKKUVÕTE · Rannikumere kalakoosluses on toimumas A - karpkalalaste B - merekalade roosärg lest
Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on ehitatud kärestikele, koskedele, kiirevoolulistele jõgedele. Need saastavad vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Hea lahendus Norrale oleksid veel tuulikud, sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast peale olnud kuum vaidlusteema, mis on tekitanud keskkonnakaitsjate tugeva vastuseisu. Kütustest toodetakse naftat. Peamine toornafta leiukoht on Põhjameres. Nafta
Eesti majandusvööndi piires on igal talvel meri kas osaliselt või täielikult kaetud jääga. Rüsijääs ja püsijääkatte korral on traalpüük võimatu. Kolmas looduslikuk mõjutegur on seotud püütavate kalaliikude (kilu ja räime) sesoonsete bioloogilste iseärasustega. Esiteks on kalade jaotumine seotud nende füsioloogilise seisundiga ja näiteks II kvartalis on räim suures osas traalpüügipiirkondadest lahkunud rannikumerre kudema. Traalpüük võib muutuda ebaefektiivseks. Suvel, kõrgetel veetemperatuuridel on aga nii räim kui kilu aktiivselt toituvad ja nende seedeorganid on väga kergelt riknevad juba püügi ajal, rääkimata pe´ale saagi pardale võtmist. Seetõttu võib suvel sageli juhtuda, et räime ja kilu traalpüük tuleb peatada puht tehnoloogilistel kaalutlustel, sest püütava kala kvaliteet ei luba teda kasutada inimtoiduks töötlemiseks.
sissevoolust Läänemerre ning saagi tõusu võib loota 2-3 aasta pärast peale keskmisest suurema soolase vee sissevoolu Läänemerre. Koha saak on viimaste aastate keskmisel tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist teadlaste poolt ebaratsionaalseks. Kahju teeb siin kohal alamõõdulise kala väljapüüdmine kaaspüügina. Meritindi saagi järsu languse põhjuseks kahel viimasel aastal on olnud ülepüük ja ebasobivad kudemistingimused. Tuulehaug tuleb meie rannikumerre kudema Atlandi ookeanist. Teda püütakse peamiselt Eesti Läänerannikul suhteliselt lühikese perioodi vältel ning seega ei ole võimalik saagi kõikumise põhjuseid täpsemalt hinnata. Meie rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja ületamas peale kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki. Rannikumere varude olukorra parandamiseks tuleks vähendada üldist püügikoormust, tagada kalade
annaabi.ee 
