TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid..................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA SOTSIAALSED TULEMUSED.........................................................5 4. RANNIKUMERE KAUGSEIRE ARUANDED....................................6 5. IN SITU MÕÕTMISED – MIS JA KUIDAS ?.......................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutava...
Tallinna Ühisgümnaasium Manfred Mletsin Hiiumaa Referaat Juhendaja : Merike Tuisk Tallinn 2009 1 Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates sa...
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
