Kristjan Rannaäär 10B Vilde näidendite kaasaegsus Maailm on aegade jooksul väga palju muutunud. Suuremad muutused on toimunud just seoses infotehnoloogia kiire arenguga, mis on inimeste elu teinud järjest lihtsamaks. Kuid inimeste elus on väärtusi, mida ka teaduse areng ei suuda muuta. Nii võime Eduard Vilde näidenditest leida nii mõndagi, mis on omane ka tänapäeva inimese käitumisele.
Välitöö- mere kuhjav ja kulutav tegevus Uurimisobjekt: Kalarand, Kalaranna rannaäärne Aeg: 21.03.2018 Kalarand on piirkond Tallinna lahe lõunaosas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis. Rannaäär kaetud peene- ja jämedateralise kruusaga. Leidub mitmed graniidist ümaraks kulutatud kive. Peamiseks maastikuliseks dominandiks on Suur-Patarei ja Kalaranna tänavate vahel asuv kaldaastang. Olemuselt on tegu liivarannaga. Nähtused rannatsoonis: Lainetuse ja hoovuste toimel on kaldale uhutud väiksemaid kive. Vesi, mis on sattunud veepiirist kaugemale (ajutiselt) on tekitanud sinna erinevaid pinnavorme kulutuse tagajärjel. Kaldal olevad kõrgemad pinnavormid on kulutuse toimel paljandund
poolsaared ja lahed. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Suuremaid ja väiksemaid saaretäpikesi on kokku 1185, millest vaid 67 on asustatud. Rannik paelub kivikõrbete ja imepäraste vaadetega merele. Rannikualad ning suuremad saared on tihedamalt asustatud kui sisemaa. Paljud inimesed rannikul ja saartel elatuvadki suveperioodi kodumajutusest, samas kui talveperioodil valitseb vaikelu. Dalmaatsia rannik on muidu nagu Itaalia, kuid meri on liigendatud, rannaäär saari täis ning mäed kõrval on võimsad. Dalmaatsia rannik on lihtsalt võrratult kaunis paik suvepuhkuse veetmiseks. Kui Dalmaatsia rannikul Aadria maanteed pidi sadu meetreid merepinnast kõrgemal sõita, on autot juhtida üsna keeruline. Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt. Seal on lubjakivist kaljud, saared ja poolsaared . Pindala 11 578 km, elanikke 962 600. Ühtekokku hõlmab piirkond 375 km rannikust
populaarsest puhkekeskuse rannast Lissaboni lähedal. See tõstis esile kasvava erosiooni ohu Portugalis, Atlandi Ookeani rannikul. Üks kõrvalseisja rääkis, et pole 23 aasta jooksul Costa Da Caparicas elades ennem näinud, et ookean nii palju maapinda kaasa viiks. Valitsus ütles, et teeb kõik erosiooni peatamiseks rannikualadel, mis paljude arust on põhjustatud globaalsest soojenemisest ja sellest tulenevalt veetaseme tõusust. Umbes 1000 majapidamist, kaasaarvatud Portugali rannaäär oli sellest ohustatud. Arvatakse, et hiljutised üleujutused võibad olla märgiks asjadele, mis pole veel juhtunud. Ranniku erosioon ohustab samuti kaljusid. Mitmed neist on lähiaastatel sisse vajunud ja sellega on kaasnenud mitmed inimelude kaotused. Orkaan Vince tekkis 9. oktoobril 2005 aastal ning oli kahekümnes nimeline torm Atlandi Orkaanide sarjas ja kummaliseim troopiliste rahutuste seas. VINCE 10 VEEVARUD
kui rand on järsk ja mere sügavus ranna lähistel on suurem kui pool lainepikkust, siis rannale lähenev laine praktliselt ei muutu: randa jõudes põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate lainetega; kui merepõhi läheb sujuvalt üle maismaaks, siis ei põrku lained sealt tagasi, vaid paiskuvad maale; kui rannale lähenedes mere sügavus väheneb aeglaselt ning randa ja veepiiri lahutab järsk rannaäär, siis lainehari puruneb vastu rannaäärt ja tekib säbarlainetus, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitades seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatistele. Siselained Meres võib kujuneda välja olukord, mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikese tihedusega peaaegu mage vesi, allpool aga suurema tihedusega väga soolane vesi.
Infectious bovine keratoconjunctivitis Kristjan Rannaäär Veterinary medicine, 2. year, 2. group Abstract Infectious bovine keratoconjunctivitis (IBK) is a highly contagious ocular disease and big problem in cattle farms worldwide. It is the most common ocular disease of cattle caused by bacteria Moraxella bovis. This study focuses on IBK despite having low mortality rate and complete recovery, it causes significant loss of productivity in the herds affected due to the
13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist laibad põletati. Surnule pandi kaasa ehteid ja muid vajaminevaid esemeid EESTLASTE ELUOLU MUINASAJA LÕPUL. Tihedam asustus oli Kesk- ja Lõuna- Eesti viljakamatel aladel, ka Põhja- ja Lääne- Eestis. (Lääne- Eestis olid head rohu- ja heinamaad ning peeti arvukalt koduloomi.) 13. sajandi alguseks tõusis rahvaarv 150 000 inimeseni. Austamata olid suuremad sooalad, mererannik ja Peipsi rannaäär. Saartest oli (hõre) asustus ainult Saaremaal ja Muhus. Kõige enam levinud külatüübiks oli tol ajal sumbküla, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis ning Saaremaal. Kesk-Eestis olid ka rida-ja ahelkülad. Ridakülas asusid talud reas üksteise kõrval ühel pool teel. Ahelkülas asusid talud samuti ridastikku, kuid üksteisest veidi eemal. Lõuna- Eesti künklikul maastikul olid levinud hajakülad. Neis asusid talud ebakorrapäraselt teineteisest eemal.
aastal. Peale seda algas riigi majanduslik kasv suuresti tänu naftale. 1990. aastal tungis riiki Iraak alustades sõda nafta pärast, mis kestis seitse kuud. Sõda lõppes suuresti tänu Ameerika Ühendriikide vägedele, kes peatasid Iraagi armee. Kuveit on konstitutsionaalne emiraat parlamentaarse riigisüsteemiga. Kuveit on rikkuselt 11. riik maailmas. (State of Kuwait Overwiew 2012) Enamik Kuveidist on kaetud liivaga. Kõrgeim punkt on Salmi, mis on 300 meetrit kõrge. Riigil on pikk rannaäär 290 kilomeetriga. Kuveidile kuulub hulgaliselt saari nagu Bubiyan, Failaka, Warba, Umm Al-Maradem, Auha, Umm Al-Namel, QaruH ja Kubbar. Bubiyan on kõige suurem, kuid Failakal on suurim kultuuripärand. (Ibid.) Kuveit on tuntud oma pika ja kuuma suve tõttu. Temperatuurid kõiguvad suvel 45 kraadist talvel 8 kraadini. Sademeid on üldiselt vähe, kuid need erinevad suuresti aastast aastasse. Mõnel aastal sajab 23 mm, kuid järgmisel aastal võib sademeid olla 350 mm.
annaabi.ee 
