Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad.Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde.
Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, kus on viljakad orud, eelkõige Douro jõe org. Rohkem liigestatud ja kuivem on Loode-Portugal (Geresi, Peneda, Laeoco jt mäeahelikud). Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Maa lõunaosas Algarves kerkib silmapiiril mitu mäeahelikku. Kliima: Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike, aasta keskmine temperatuur on 13°C põhjaosas ja 18 °C lõunas. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Talvel võib temperatuur langeda kuni -16 °C ja suvel tõusta kuni 46 °C. Mereäärsete
Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani (Mihno , Douro , Tejo , Gaudiana) · Minho voolab riigi põhjapiiril. · Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. · Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme.
kirjeldus: Zagorje piirkond on mägine maa. on viljakad orud. Loode- Drava, Doonau ja Sava jõega Portugal on kuivem. Riigi piiratud Pannoonia tasandik idas lõunaosa on madalam ja on seevastu viljakas künkliku pinnamoega. 850 põllumajanduspiirkond. kilomeetri pikkusel Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik rannaribal laiub rohkete . soode ja järvedega ulatuslik Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, tasandik. mis on 1913 m kõrge. 5p. Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . Suuremad jõed Drava, Sava, Lika, Kupa, Zrmanja Minho, Douro, Tejo, 1p. Guadiana
do Castelo, Vila Real, Viseu Religioon: Roomakatoliku usk 94% ja protestantism Loodus Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril. Assoorid saared kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200
Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. LoodePortugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne (1755. a Lissabonis toimunud maarvärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks).
Selgelt eristub kaks piirkonda, mõlemad pooled on väga eriilmelised Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, mida liigestavad sügavad ning viljakad orud, eelkõige Douro jõe org, samuti ka ahelikud ja jäänukmäed. Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega, kuid Algarves, mis asub samuti lõunaosas kerkib silmapiirile mitu mäeahelikku. 830-kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Mandri lääneosa on madal, alla 200 m. Kõiges selles mängivad suurt osa pooliti erinevad kliimavöötmed ja Atlandi ookeani ning Vahemere mõjutused. [12][10][7] Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 meetrit kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo, mille kõrguseks 1862 meetrit üle merepinna
värava eest! VALGERAND Pärnu linna lähedalt leiad looduskauni liivase Valgeranna. Lõunasse avanev ja põhjatuulte eest männimetsaga kaitstud rand on päev läbi päikesele avatud. Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Rannas leiad lastemänguväljaku, vahva seikluspargi, vesijalgrataste ja purjeka laenutuse. Ujumise ja päevitamise kõrvale saad osta jahutava jäätise või toekama kõhutäie. Pikal rannaribal, promenaadist eemal, leiad ka vaiksemat ja privaatsemat äraolemist. Valgeranna metsatukk ja rand on ka populaarne jalutamispaik ning ootab sind igal aastaajal! VANA- PÄRNU LINNUVAATLUSTORN Vana-Pärnu luhal, jõe ja mere piiril asub 8 m kõrgune linnuvaatlustorn. Aasta erinevatel aegadel võib siin kohata üle 100 eri linnuriigi, eriti linnurikas on see ala aprillist oktoobrini. Tornist näeb nii rannaroostikus, rannaniidul kui merel viibivaid linde. Tornist avaneb üle jõesuudme
Kogupindala on 92 391 km2.Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril.
annaabi.ee 
