MATRIKLI NR. RÜHM: PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lähe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala
teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Lume ja jää ajal asenduvad purjekad lahel jääpurjekate, jääsurfajate ning mööda jõge pikitud kalastajatega. Meeleolu loovad erksavärvilised tuledevanikud puudel ja kuusesära. Pärnu linnas eristuvad ajalooline kesklinn ning romantiline rannarajoon, mis koos moodustavad kauni terviku ja kutsuvad mõnusale jalutuskäigule. Uudistada on märke nii kaugest keskajast, elegantsest kuurordi algusperioodist, pikast nõukogudeajast kui ka modernsest ja kiiresti arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi
Saksamaa) 5. Majutus- ja toitlustusettevõtete rohkus ja tase (nt Prantsuse köök või Ungari veinikeldrid, aga ka kõik Vahemere turismilinnad ning Euroopa suurlinnad) 6. Vaba aja veetmise võimalused (restoranid, teatrid, kasiinod, kaubamajad, tervisekeskused, ilusalongid) 9. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? - suur vaheldusrikkus pinnavormides, taimestikus, ilmastikus. - hõre asustustihedus - geograafiline asend - pikk rannarajoon - palju erinevaid looduslikke kooslusi (metsad, sood, roostikud) - üle 1000 järve - palju erinevaid looma- ja linnuliike - loodus huvilistele kergesti ligipääsetav - neli eriilmelist aastaaega - maailma rikkaima kooslusega puisniidud Eesti looduses leidub palju haruldusi- seda nii looduslike liikide kaupa (orhideelised – 36 liiki, mida mujal ei kasva) või siis kindlate sihtgruppide jaoks (näiteks hundid-karud Saksa turistile)
02.2011 Käesolevas lisas esitatakse 27.02.2011 Pärnu linnakodanikega tehtud lühiintervjuude põhiküsimused: 1) Kohalike elanike nägemus turismist Pärnus praegu. 2) Kohalike elanike ettekujutus kuurordi taaselustamise võimalustest Pärnus. 3) Kohalike elanike visioon ajaloolise kuurordi ühendamise kohta tänapäevaste spaa- võimalustega. Vastajate (iga intervjuu umbes 0,5h) profiilid: 1) Tõnu 35-aastane, mees, keskastme juht, elukoht Pärnu rannarajoon; 2) Kristo 23-aastane, mees, üliõpilane ja lihttööline, elukoht Pärnu rannarajoon; 3) Maria 40-aastane, naine, töötu, elukoht Pärnu rannarajoon; 4) Anne 65-aastane, naine, ettevõtlik pensionär, elukoht Pärnu rannarajoon; 5) Taavi 42-aastane, mees, endine firmaomanik, elukoht Pärnu rannarajoon; 6) Anneli 24-aastane, naine, ettevõtja, elukoht Pärnu rannarajoon. 88 Lisa 5
moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele?
Stiilipuhast funktsionalismi siinsete elamute hulgas eriti ei leia, küll aga mõned näited 1930. aastate teisel poolel Pärnus populaarseks muutunud „kikkis“ katusega elamutest, mida rannapiirkonnas tervete kvartalite kaupa kerkimas näeb. Siit leiame ka hästi säilinud näited nõukogude perioodi puithoonestusest – väikesed stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rõhtlaudadest fassaadidega suhteliselt valutult väljakujunenud miljöösse. 1.3.2.2 Rannarajoon Kui aastal 1834 kustutati Pärnu kindluslinnade nimekirjast, sai võimalikuks linna areng väljapoole kindlustuste vööndit. Endistele militaarobjektidele anti äriline sisu ja juba 1830. aastatel alustas ühe mereäärse rannakaitsepatarei asukohas tegutsemist kõrts. Selleni viis pikk sirge ilmselt militaarvajaduste tarbeks ehitatud tee, mida täna tuntakse Supeluse tänavana. 1837. aastal esitati Pärnu magistraadile avaldus kõrtsi ümberehitamiseks supelasutuseks
annaabi.ee 
