Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, kuid jääb vee alla kõrgvee ajal. Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm. kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest.
mille püsimiseks on vajalik selle hooldamine. Rannaniite iseloomustab soolalembene taimestik ning mitmekesine ja rikkalik linnustik. Karjatamine vi niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Joonis 2 Näide rannaniidust Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, õigesti kasutatuna on rannaniidud oma rikkaliku söödataimede produktsiooniga heaks looduslikuks karjamaaks. Kariloomad mjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (snnik, uriin). Need mjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale
Lambad söövad tavaliselt ka angervaksa, mille veised ära põlgavad. Nad võivad efektiivselt takistada kibuvitsa, kadaka jt. põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning reeglina väldivad seetõttu roo söömist. Rannaniidule on parimaks lahenduseks veiste karjatamine koos teiste kariloomadega (Lotman 2011 ). 9 Joonis 2. Näide rannaniidust Aruniidud Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel. Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel. Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks (Tartu Ülikool 2008). Joonis 3. Näide aruniidust.
· Puu- ja põõsarinna enamasti puudub. · Puu- ja põõsarinne: harv, koosneb kadakast ja kibuvitsast. · Rohurinne: pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, randristik, hanijalg, soolikarohi, kukesaba · Heas seisus rannaniidule on iseloomiluk mosaiik loomade poolt madalmuruseks pügatud taimkattest, üksikutest kõrgematest rohututtidest ning mudaseks trambitud lohkudest. · Selline struktuur teeb rannaniidust tähtsa pesitsus- ja rändepeatuste ala mitmetele ranniku- ja avamaastiku lindudele. · Rannikuniitude linnud: niidurisla, punajalg-tilder, mustsaba-vigle, tutkas, lambahänilane. Soostunud niidud: · Esinevad nõgudes ja madalatel tasandikel · Üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel seal kasvab mõlemale kooslusele iseloomulikke taimi. · Niidud on tekkinud aruniitude soostumisel, või soostunud metsadest.
43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit - poollooduslik kooslus, niit, kus väikeste rühmadena kasvavad peamiselt lehtpuud ja -põõsad. Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena. Eesti vanim inimtekkeline maastiku- ja kooslusetüüp. Rannaniit - rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? ★ Eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi ★ Metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi
põõsastik 30% raiesmik 20% metsamaa 10% 0% 1850 1900 1960 1990 CORINE Joonis 3. Abruka saare maakattemuutused 19. sajandi keskelt käesoleva ajani, võrdluseks on CORINE maakattekaardi (Eesti maakate, 1999) andmed. Joonis 4. Foto Abruka saare põhjaosa rannaniidust, kus on nähtav liigse karjatamise mõju. (autor: Reimo Rivis) 14 tabelid Tabel 1. Abruka ja Vilsandi maastikumustrit iseloomustavate kuju- ja tekstuuriparameetrite väärtused 20. sajandil (l polügoonis kahte punkti ühendava pikima sirge pikkus; D
annaabi.ee 
