Laululava on varjuks 30 000 lauljale ning selle 73 m laiuse avaga betoonist valatud varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod, millest üks kauneimaid oli öölaulupidu. See aasta saame jälle kooriga laululava alla minna, sest tulemas on järjekordne laulupidu. Laulupeod teevad minul alati meele heldemaks ja minu meelest need ka seovad rahvast. Pärnu rannakohvik Olev Siinmaa, Ranna pst. 3, 1939 Pärnu rannakohvik on Pärnu funktsionalismi üks tähtteoseid. Ehitis valmis linna 150. Juubeliks ja on raudbetoonkonstruktsioonis. Valmides oli see Eesti suurim 1200-kohaline kohvikusaal, mille kaldkatus muudab pikliku maja maa poolt ühekorruseliseks ja merepoolt kahekorruseliseks. Suure kohvikuga liitusid veel seenrõdu, terrassid ja katusealune vabaõhukohvik.
külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad Linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist Tallinna värav 17. sajandist 20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940). 20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet. Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms. Aitäh tähele panu eest!
teadmisi ja meetodeid konkreetse ettevõtte ühes funktsionaalses tegevusvaldkonnas. Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996. Ettevõte pakub toitlustus, majutus ja konverentsi teenuseid. Ettevõttel on kaks haru Pärnus: Lehekohvik ja Rannakohvik. Ettevõte annab püsivalt tööd umbes 70 inimesele ja hooajaliselt kuni 90 inimesele. Dzingel AS on hotell, mis tegutseb üle 15 aastat Eesti hotelli turul. Hotelli maja on üheksakorruseline paneelmaja, mis oli ehitatud ühiselamust hotelliks ümber. Hotellis on 9 korrust, 285 tuba, kuhu mahub kuni 600 inimest. Suur konverentsikeskus on eraldi hotelliosa, kus on kokku 8 saali ja suurim saal mahutab sisse kuni 200 inimest. Hotelli restoran võimaldab korraga 250 inimese
ning neid rõhutavad veel avade kontrastsus. Välisfassaad muutub ühetaoliseks- kaovad kaunistused ning välditakse dekoori ning suureneb värvi (valdavalt valge) ja materjali faktuuri osatähtsus. [15] 1.7 Paide jaamahoone Eesti funkstsionalismiajastu kõige ilmekamad näited on kindlasti Pärnus ja Tallinnas asuvad funkvillad aga ka mitmed tervisekeskused ja koolid nt Rakvere Gümnaasium või Pärnu Rannakohvik ja Rannahotell. Järvamaal ja Türi linnas leidub sellest perioodist uhkeid eramuid, kuid märkimist vääriks unustuse hõlma vajunud Paide endine raudteejaama peahoone (vt joonis 1.7), mis viimati teenindas kitsarööpalisel raudteel reisinud inimesi Türi- Paide- Tamsalu liinil 1972. aastal. Raudtee suleti, kuna see olevat lehmade piimasaagikust vähendanud. Jaamahoone ise valmis aastatel 1938- 1939 arhitekt G. Tummi projekti alusel. Majal on
Burman arhitekt, joonised alles, saaks taastada, puust. 20.aastate lõpus Eestisse funktsionalism (Saksamaalt), bauhaus- funktsionalismi kool Lihtsad hooned, sammastest, pilastritest loobumine, lame katus, palju klaasi kasutamist, geomeetrilised, lihtsad vormid. Eesti peamine esindaja Pärnu linnaarhitekt O. Siiman - Arvukad villad rannarajoonis lähtuvad kuubist - Tema enda elamu funktsionalistlikus stiilis (Pärnus Kalevi tänav 1a) - Pärnu rannakohvik 1940, huvitava rõduga A. Mattus - Tartu peaarhitekt - Funktsionalism, kujundanud Tähtvere linnaosa, Tammelinna, Üliõpilaskorporatsioonide hooned nt. Ugala korp. hoone E. J. Kuusik - Tallinnas - 1934 valminud Kunstihoone Tallinnas Vabaduse väljakul Stalinlik arhitektuur- neoklassitsism koos nõuka sümbolitega. Nt. Sillamäe südalinn, tänapäevani säilinud Sillamäe kultuurimaja. 1955 kohustuslikus korras funktsionalism 30
Valgre, G. Metssalu, K. Aavik, R. Järvi, U. Värk, A. Avasalu) alustas Pärnu Rannasalongis, Priit Veebel Pirital (Ojakäär 2000: 409). Muutused ei lasknud ennast kaua oodata: juba 2. juuli Rahvalehes võis uudiste rubriigist lugeda: “Vanad töölised Pärnu Rannahotelli. Esinduslikkude kuurortide aeg on möödas. /.../ Rannahotelli personal (61): orkester, kelnerid, köögi- ja toateenijad vallandatakse. Edaspidi tulevad ülevõtmisele Rannakohvik, Valgeranna kohvik ja Ranna- salong” 156 . Sama protsess käivitus mujalgi – nii Haapsalus, Kuressaares kui Narva-Jõesuus, sest nagu artiklis öeldud, oli esinduslike kuurortide aeg läbi. Suleti ka kinod, kohvikud ja restoranid, mille tulemusena jäi tööta ainuüksi Tallinnas 169 muusikut (Kõrvits 1999: 15, 16). Nii tuligi paljudel pillimeestel uuesti tööd otsima asuda. Nagu peagi selgus, oli see abinõu siiski ajutine, ja
Viljandisse mitmed moodsa aja ilmingud – elektri ja raudtee. Uus Eesti vabariik tähendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka puitarhitektuuri paremik) koondus Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline järve suunas langev maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate üürielamutega. Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1. 1 Vaksali 2 Kantreküla
annaabi.ee 
