aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud. Sellele järgnesid väga erinevad projekteeringud nagu näiteks Pärnu mudaravile, Pärnu staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda. Samuti on ka projekteerinud Pärnu rannahotelli ja Pärnu Hansagümnaasiumi valmistades kavandid sisseehitatud mööblile, trepikäsipuu sepisvõrele ja mõnedele kipsdetailidele. Seda kõike tehti 1930-ndatel, kui ehitustegevus oli Pärnus ülimalt intensiivne majandusliku tõusu ajal. Siinmaa on veel projekteerinud A. Adamsoni kaubamaja, Ammende Villa suvekasiinoks ning Oru lossis kujundanud interjöörid ja Pärnu hotelli söögisaali mööbel. Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi omanik Siinmaa emigreerus 1944
TEIST TÜÜPI KUNSTNIKUD MOTIIVIKS VAESEMA RAHVA ELU (ANDRUS JOHANI, NIKOLAI KUMMITS, KAAREL LIIMAND) KOLMAS RÜHM EESTILIKUD MAALID (EERIK HAAMER, JUHAN NÕMMIK, JOHANNES VÕERAHANSU) LÕKE (JOHANNES VÕERAHANSU, 1939) ARHITEKTUUR FUNKTSIONALISM OLEV SIINMAAEHITAS PÄRNUS ELEGANTSE RANNAHOTELLI EDGAR JOHAN KUUSIK JA ANTON SOANS KAVANDASID TALLINNAS KUNSTIHOONE TÄNAN KUULAMAST!
Funktsionalism Eestis Tekkelugu Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks, mis selgelt domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas stiiliühtse terviku. 1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne eelkäija funktsionalismile. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja. Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt pingutust saada päriseurooplasteks läbi selle lihtsa ja "ilusa" poole püüdleva pärandiga. Funktsionalismi üldiseloomustus Funktsionalismis peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks pe...
Maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust Eerik Haamer, Juhan Nõmmik ja Johannes Võerahansu Johannes Võerahansu Landscape with geese. 1938. Oil, canvas. Arhitektuur Funktsionalism Olev Siinmaa ehitas Pärnu Rannahotelli ja mitu elamut 1920. aastatel oli tähtsaim elamuehitus, mille tase tõusis Pärnu Rannahotell Arhitektuur 1930. hakati valitsuse tellitud esindushoonete kavandites eelistama traditsioonilisemat, eklektilist stiili, mille juurde kuulusid sambad või pilastrid. Alar Kotli Kunstihoone Tallinnas 1934.Edger Johan Kuusik,
sisearhitektina. Ta disainis Pärnu raekojale juugendmööbli ning ta kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks hooneks Eestis on Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mida ehitati 1935. aasta septembrist kuni 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli söögisaalimööbel oli Siinmaa kavandatud ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis. Hotellihoone on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
sajandi lõpul, kui linn võttis selle arendamise oma ülesandeks. Kuurordile lisandus sihipärane suvevõõrastele orienteeritud kinnisvaraarendus rannapiirkonnas. Tegemist oli pikaajalise ja tulevikku suunatud projektiga, sest tervis on olnud igale inimesele igal ajal kallis asi ja Pärnul on selle hoidmiseks paljugi pakkuda. Nüüd võib Pärnu ennast rahulikult nimetada Eesti kuurordiks, linnaruum oma haljastuse ja hoonestusega viitab sellele. Pärnu rand parkide, rannahoone, rannahotelli, mudaravila ja teiste hoonetega moodustab meeldiva ruumi, linlik keskkond seguneb tugevate looduselementidega. Üleminek traditsioonilisest linnaruumist n-ö rannaruumi on selgelt hoomatav. Kogu rannapiirkond on suurepärane linlik kuurort, kus rand, pargid, linnaruum ja raviasutused on ühtne tervik. Tähelepanuväärne on see, et eelmise sajandi algupoolega võrreldes ei ole kuurorditsooni ulatus palju muutunud, ehkki inimkoormus on sel alal tohutult suurenenud. Kui kolmekümnendate lõpuks
Olev Siinmaa linnaarhitektiks oleku ajal omandas Pärnu kuurort kaasaegse ilme, linna uusehitised sulasid hästi kokku ümbritseva loodusega. Ehitustegevus oli Pärnus eriti intensiivne 1930. aastate teisel poolel, majandusliku tõusu ajal. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks ehituseks Eestis on ka Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mis ehitati 1935. aasta septembrist - 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli tolleaegne Söögisaalimööbel, valmistati Siinmaa kavandite järgi ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis. Aastal 1938 sisustati ka eesti toad Kadrioru lossis mööbliga, mis olid valmistatud Siinmaa jooniste järgi. ·Artur Kapp- 1878-1952. Oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid
polnud töölepingute tõttu suvel seotud, püüdsid leida suveks tööd kuurortlinnade orkestrites. Vähendatud Kuldne 7 läks mängima Narva-Jõesuu Rannasalongi, Merry Swingers (R. Valgre, G. Metssalu, K. Aavik, R. Järvi, U. Värk, A. Avasalu) alustas Pärnu Rannasalongis, Priit Veebel Pirital (Ojakäär 2000: 409). Muutused ei lasknud ennast kaua oodata: juba 2. juuli Rahvalehes võis uudiste rubriigist lugeda: “Vanad töölised Pärnu Rannahotelli. Esinduslikkude kuurortide aeg on möödas. /.../ Rannahotelli personal (61): orkester, kelnerid, köögi- ja toateenijad vallandatakse. Edaspidi tulevad ülevõtmisele Rannakohvik, Valgeranna kohvik ja Ranna- salong” 156 . Sama protsess käivitus mujalgi – nii Haapsalus, Kuressaares kui Narva-Jõesuus, sest nagu artiklis öeldud, oli esinduslike kuurortide aeg läbi. Suleti ka kinod, kohvikud ja restoranid,
annaabi.ee 
