Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rammusamad" - 8 õppematerjali

Latikas
1
odt

Latikas

kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna.Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv). Teet

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Latikas
6
doc

Latikas

Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed). 3.Välimus Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul). Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna. 4.Kalastamine Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv) püütakse ka paadist lühikese taliridva ja söödastatud kirptirguga. Suuremad isendid hoiduvad päevasel ajal sügavamasse vette, kuid varahommikul ja õhtul tulevad ka kalda Lähedusse toituma. Hoiduvad enamasti parvedesse.

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Lääne-Euroopa
12
docx

Lääne-Euroopa

Haag on ka üks ÜRO pealinnadest, kus asuvad ÜRO organisatsioonid: · rahvusvaheline kohus · rahvusvaheline kriminaalkohus · keemiarelvade keelustamine organisatsioon Madurodam ­ mini teemapark Rotterdam ­ majanduslinn Delft ­ Vana kirik (1240) Jan Vermeer van Delft ­ maalikunstnik ­ ,,Tüdruk pärlkõrvarõngaga", Delfti panoraam Edam ­ linn Põhja-Hollandis, juustusort Frans Halsi muuseum ­ ,,Kuld ajastu" maalikunstnik Zeeland ­ vesine koht, Walcheren ­ kõige rammusamad austrid (Zeelandi maius), Euroopa suurimad austrikasvatused asuvad siin Friisimaa ­ Zoeken ­ kämpinguala ­ rahvarõivais nukud BELGIA KUNINGRIIK Üldandmed · pindala ­ 30 518 km2 · elanike arv ­ 10 392 226 · pealinn ­ Brüssel (holl Brussel, pr Bruxelles) · Haldusjaotus: 3 piirkonda, 10 provintsi · riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel Regioonid: 1. Flaami regioon ­ Flandria ­ 58% 2. Vallooni regioon ­ Valloonia ­ 32% 3

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Juust
12
doc

Juust

·rohkem rasvasisaldust 60%, pehme konsistentsiga, terava maitsega, suurema soolasisaldusega, enamiku nimetakse delikatessjuustudeks ·valmistamise käigus kalgendid ei tükeldata, kui siis väga suurteks tükkideks ·teistkordset kalgendamist ei toimu ·juustumassi ei pressita, vaid vedelik ise peab välja nõrguma Hallitusjuustud -valmistamise ajal nendele tekib hallitus kas juustu sisse või pinnale, on kallimad ja spetsiifilise maitsega, rammusamad: ·valgehallitusjuust ·sinihallitusjuust ·rohehallitusjuust ·segu variant (nii sinist kui rohelist): 1) juustumass nakatatakse hallitusseenega 2) juustumass on pandud juustuvormidesse, pind nakatatakse hallitusega ja siis torgitakse augud sisse ja hallitus areneb sees. Oluline on keldri puhtus ja bakteri sisaldus. Hallitusjuustude säilimisaeg on 1-1,5 kuud. Kõige pehmema maitsega on valge hallitusjuust, kõige tugevama - rohe-hallitusjuust.

Turism → Restoraniteenindus
57 allalaadimist
Juustulaud
17
doc

Juustulaud

soolasisaldusega, enamiku nimetakse delikatessjuustudeks ·valmistamise käigus kalgendid ei tükeldata, kui siis väga suurteks tükkideks ·teistkordset kalgendamist ei toimu ·juustumassi ei pressita, vaid vedelik ise peab välja nõrguma Hallitusjuustud -valmistamise ajal nendele tekib hallitus kas juustu sisse või pinnale, on kallimad ja spetsiifilise maitsega, rammusamad: ·valgehallitusjuust ·sinihallitusjuust ·rohehallitusjuust ·segu variant (nii sinist kui rohelist): 1) juustumass nakatatakse hallitusseenega 2) juustumass on pandud juustuvormidesse, pind nakatatakse hallitusega ja siis torgitakse augud sisse ja hallitus areneb sees. Oluline on keldri puhtus ja bakteri sisaldus. Hallitusjuustude säilimisaeg on 1-1,5 kuud. Kõige pehmema maitsega on valge hallitusjuust, kõige tugevama - rohe-hallitusjuust.

Toit → Kokandus
38 allalaadimist
DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE
26
doc

DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE

Neli noormeest keeldus rikkalikust kuningalaua toidust ja palusid toita neid ainult juurviljade- ja veega. Selle grupi tähtsaim juht, kes vastutas noormeeste eest väitis, et kui need neli meest keeldusid söömast kuningalaualt, siis võib kuningas neid hukka mõista. Et seda ei juhtuks, pakuti välja 10-ne päevane eksperiment juurviljadieediga, tulemuseks juht nägi, et noormehed, kes istusid juurviljadieedil ja jõid vett, nägid välja palju tugevamad ja rammusamad võrreldes teiste noormeestega [4]. Alates sellest ajast hakati tervislikule toitumisele Joonis 2.Hippokrates rohkem tähelepanu pöörama. Eriti pöörati suurt tähelepanu haigete toitumisele . Hippokrates arvas, et: „Ravimine peab koosnema sellest, et erinevatel haigestumise staadiumitel osata õigesti valida hea kvaliteediga toidukogust“ (joon 2.) [4]. 1.3.2. Uusaeg 17

Meditsiin → Aktiviseerivad tegevused
10 allalaadimist
Pärmitaigen
37
doc

Pärmitaigen

PÄRMITAIGNA VALMISTAMINE Pärm lahustatakse soojas vees 35 ­ 40ºC. Taignasegajasse kaalutakse vastavalt retseptuurile suhkur, jahu, lahtilöödud munad, lahustatud sool, pärmilahus ja segatakse, kõige lõpuks lisatakse pehmendatud rasvaine. Pärmilahus lisada taignasse koos teiste toorainetega, kuid selliselt, et ei puutuks otseselt kokku suhkru ja soolaga. 1 kg jahu kohta lisatakse olenevalt taigna rammususest 30 -80 g pärmi või siis 1 liitri taignavedeliku kohta 80-150 g . Rammusamad taignad vajavad rohkem pärmi, lahjad vähem. Taigna kiireim käärimine on 35°C juures, kuid sobivam on 26-28°C. 12 Pärmitaignaid võib valmistada ka selliselt, et kõik retseptuuris ettenähtud toorained valatakse taignasegamiskatlasse ja sinna peale murendatakse värske pärm. Sellise valmistusviisi puhul peab taigent segama 15-20 minutit, et garanteerida pärmi ühtlane jaotumine.

Toit → Kokandus
74 allalaadimist
Pärmitaigen ja tooted
37
doc

Pärmitaigen ja tooted

PÄRMITAIGNA VALMISTAMINE Pärm lahustatakse soojas vees 35 ­ 40ºC. Taignasegajasse kaalutakse vastavalt retseptuurile suhkur, jahu, lahtilöödud munad, lahustatud sool, pärmilahus ja segatakse, kõige lõpuks lisatakse pehmendatud rasvaine. Pärmilahus lisada taignasse koos teiste toorainetega, kuid selliselt, et ei puutuks otseselt kokku suhkru ja soolaga. 1 kg jahu kohta lisatakse olenevalt taigna rammususest 30 -80 g pärmi või siis 1 liitri taignavedeliku kohta 80-150 g . Rammusamad taignad vajavad rohkem pärmi, lahjad vähem. Taigna kiireim käärimine on 35°C juures, kuid sobivam on 26-28°C. 12 Pärmitaignaid võib valmistada ka selliselt, et kõik retseptuuris ettenähtud toorained valatakse taignasegamiskatlasse ja sinna peale murendatakse värske pärm. Sellise valmistusviisi puhul peab taigent segama 15-20 minutit, et garanteerida pärmi ühtlane jaotumine.

Toit → Pagaritoodetet tehnoloogia ja...
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun