Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niilusejõe lähedal, üle jõe Luxorist Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid Koosnesid pikkadest käikudest, mis hargnesid mitmeks ruumiks Ramasseum Ramasseum Vaarao Ramses II matusetempel Asus pealinna Teeba lähistel Ehitati 13041207 e.m.a Pühendatud jumal Ra´le Tempel kooseb paljudest sammastest Praeguseks ajaks on tempel varemetes Hatshepsuti hauatempel Deir-el- Bahris. Ehitati 15041483 e.m.a. Koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu,
Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme (lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj. e. Kr.). Templid moodustavad terve kompleksi. Mõned on hiigelsuured Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle ees on neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette. Egiptuse arhitektuuri üldilme masendav suurejoonelisus. II Kujutav kunst Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloomulik:
Egiptuse poosi võib näha reljeefides ja maalides. 9. Millistest osadest koosnes tüüpiline Egiptuse templikompleks? Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Koosnes püloonidest, sammastest ja müüridest. 10. Nimeta kuulsamaid Egiptuse templeid. Vast tead mõne kohta ka midagi lähemalt? a) Karnak - asus Teeba lähedal. Templi pindala 370x100m. b) Ramses II matusetempel - "Ramasseum" c) Hatsepsuti matusetempel - Hatsepsut oli esimene naisvaarao. d) Abu Simbeli kaljutempel. 11. Kuidas kujutati egiptuse kunstis tavaliselt vaaraod?. Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev? Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna-ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Hoopis teistsugused on lihtrahva ja loomade skulptuurid. 12. Mis on hieroglüüf? Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. 13
1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu- Simbelis. Nefertari tempel). 2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks-
Hakati järjekindlalt kasutama sambaid. Arvatakse, et sambaidee tuli Egiptusest.Levinud olid palmi,papüüruse sambad. Uue riigi perioodil oli kõige tähtsam templi ehitus. Egiptuse templi fassaad oli kitsamal küljel. Fassaad oli langus seintega kaks tiiba, mille vahel oli uks. Templi juurde viis Sfinkside allee, templi ees olid mastid, kus lehvisid lipud. Templi sees oli sammassaal ainult valitule mõeldud ruumid. Kuulsaimad templid on Luxor ja Karnak, Ramasseum. 12.09.14 Egiptuse kujutav kunst Maal ja reljeef on väga sarnased, nimelt reljeefid olid madalad, värvilised (kutsutakse pinnakunstiks). Perspektiivi ei tuntud. Kõige suuremalt kujutati vaaraosid. Ametnikud ja preestrid suuruselt järgmised ja siis lihtrahvas Valitsesid kindlad reeglid: Vaaraosid ja ülikuid kujutati egiptuse poosis. Lihtrahvas kujutati vabalt, skulptuuris oli kindel reeglistik. Vaaraosid ja ülikuid kujutati seisvates figuurides. Kõigepealt
järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks-
järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks-
suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel, kus kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik see väravehitis on püloon. Sissekäigu kõrval mastid, mille otsas lehvisid lipud, tihti seal ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistasid kahelt poolt sfinkside kujud. Tähelepanuväärsed templid on näiteks Amoni tempel Karnakis ülisuure sammassaaliga, suurejooneline oli ka Ramses II ehitatud vägev Ramasseum Teeba juures. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtidamaisel toredusel. Puudub dispositsiooni selgus ja üksikosade loogiline ning harmooniline liitumine. Sel perioodil olid levinud ka kaljutemplid, kuulsaim neist Ramses II Abu Simbelis. Esinesid ka kaljuhauad hauakamber neis sügav, selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu, nende seinu katavad arvukad reljeefid ja maalid. Uue nekropoli
Väravaehitist ni metati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taim evor me. Kapiteeliks olid suletud v õi avatud pungad või õied. Sa mbaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja. Te mplid m o odustavad terve ko mpleksi. Mõned on hiigelsuured A m oni te mpli Karnaki templid sam massaalis (Karnakis) on 134 sam mast. V õi mas on ka Ra mses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljute mpleid. Tuntuim on Ra mses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle e es on neli 20 m kõrgust Ra mses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrge male, et ei jääks Assuani paisule ette. Kujutav kunst Egiptusele on iseloo mulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis te mplite ja hauaka mbrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloo mulik: * tähtsamad ini mesed on kujutatud suure matena
annaabi.ee 
