Leukoplast Varuainete säilituskoht Raku teooria põhiseisukohad: 1) Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 2) Uusi rakke tuleb juurde ainult olemasolevate rakkude pooldumisel 3) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses seoses Miks ei kasva rakud väga suureks? 1) Kuna raku suurenemisel tema ruumala suureneb rohkem kui pindala, siis ei suuda raku membraan tagada korralikku ainevahetust ja rakk jääb nälga. 2) Rakuorganellis jäävad teineteisest liiga kaugele ja ainete liikumiseks oleks vaja kulutada liiga palju energiat.
Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees.
Suhkru lagundamine pärmseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi või tekkinud etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Kirjeldage: a) Millised ensüümid katalüüsivad seda (NB! Koensüüm) alkoholi dehüdrogenaas b) Mis neis reaktsioonides toimub 1.etapis disahhariid laguneb monosahhariideks. II etapis laguneb glükoos etanooliks ja süsihappegaas eraldub. c) Millistes rakkudes see reaktsioon kulgeb anaeroobsetes rakkudes. 4. Millises rakuorganellis toimub püruvaadi aeroobne tranformatsioon? Milline keskne metaboliit tekib aeroobsel transformatsioonil püruvaadi dehüdrogenaasi nimelise ensüümkompleksi toimel? Püruvaat + HSCoA + NAD+ AcCoA + CO2 + NADH Oksüdatiivse karboksüleerimise tagajärjel konverteeritakse püruvaat atsetüül-CoAks, mis on substraadiks tsitraaditsüklis või lipiidide biosünteesis. NADH reoksüdeeritakse NAD+-ks hingamisahela abil
40) Nimeta tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? Lähteaine on püroviinamarihape, lõpp-produktid on CO2 ja 2 NADH molekuli. 41) Nimeta tsitraaditsükli ja vaheetapi käigus moodustunud aine, mis liigub mitokondrist välja? CO 2 42) Kus rakus toimuvad hingamisahela reaktsioonid? Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. 43) Nimeta hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on O 2 ja NADH2, lõpp-produkt on H2O. 44) Millises rakuorganellis toimub fotosüntees? Kloroplastides 45) Millistest teguritest sõltub fotosünteesi intensiivsus? Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: · valguse tugevusest · süsihappegaasi konsentratsioonist õhus · taimede varustatusest vee ja mineraalainetega · taime füsioloogilisest seisundist · temperatuurist · lehe vanusest · taimeliigist 46) Nimeta fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? Fotosünteesi peamisteks
b. Valgu sekundaarstruktuur, kus aminohappeahel on kas spiraali keerdunud või tema kõrvalahelad on kokku volditud. Seda struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. c. Valgu tertsiaarstruktuur, kus ahel keerdub veelgi kokku. d. Valgu kvaternaarstruktuur: kaks või rohkem tertsiaarstruktuuris valku on omavahel liitunud. 2. Millised RNA-molekulid osalevad valgusünteesis?trna,mrna 3. Kus rakuorganellis toimub valgusüntees?ribosoom 4. Millisel viisil toimub valgusüntees? komplementaarsusprintsiibi 5. Mis side moodustub kahe aminohappe vahele?peptiid 15. Mis toimub pärast esmase aminohappeahela sünteesi ehk translatsiooni? Valmib ribosoomis,eraldub tsütoplasmasse(golgi),valk voltub ja omandab kuju,valk kasutusvalmis,valk rakust välja läbi rakumembraani 16. Mida nimetatakse ontogeneesiks? organismi areng viljastunud munarakust kuni küpsuseni või surmani 17
P.S. Liikumisfunktsioon. Lihasraku ehituses olevad valgud muudavad välismõjutuse tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb. Nukleiinhapped DNA. Ale vastab T, Gle vastab C. A ja T vahele kaks, G ja C vahele kolm vesiniksidet. Kromosoomide põhiline koostisosa. Rakutuumas paiknevadki kromosoomid. Vähemal määral esineb neid ka kloroplastis ja mitokondris kahes rakuorganellis. Põhiline ülesanne päriliku info säilitamine. Enne jagunemist toimub DNA kahekordistamine, sest kui rakug jagunevad, peavad moodustunud tütarrakud saama samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Tähtsus seisneb päriliku info säiliramises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA. Erinevalt DNAst ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. Iga molekul koosneb
rasvades talletatud energia. 10) Kirjeldage DNA ehitust ja selgitage DNA tähtsust organismis. DNA on kaheahelaline. Ahelate koospüsimise aluseks on komplemantaarsusprintsiip st.nukleotiidide üksteisele vastavus. A-T ja C-G. Näide: A-T-T-C-A-T-G-G- T-A-A-G-T-A-C-C- . DNA on koondunud põhiliselt rakutuuma, sest on kromosoomide kõige olulisem koostisosa. DNA säilitab pärilikku infot ning kannab selle täpselt üle raku jagunemisel. Väljaspool rakutuuma on DNA-d ka mõnes suuremas rakuorganellis. DNA sisaldab ka pärilikku infot. 11) Selgitage RNA tähtsust organismis. RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest, täites järgmisi funktsioone: · Informatsiooni RNA (mRNA) see toob geneetilise info valgusünteesiks rakutuumast ribosoomidesse. · Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse. Desifreerib geneetilise info. · Ribosoomi RNA (rRNA) kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis.
kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaalne struktuur võib DNA molekul olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA ülesanded Desoksüribonukleiinhape on kromosoomide põhiline koostisosa. Päristuumsete organismide peaaegu rakkudes on rakutuum selles paiknevadki kromosoomid. Suurem osa rakus leiduvatest DNA molekulidest ongi rakutuumas. Vähemal määral esineb neid kahes rakuorganellis kloroplastis ja mitokondris. DNA põhiülesanne on päriliku informatsiooni säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Kui rakud jagunevad, siis peavad moodustunud tütarrakud saama samasuguse päriliku info, kui lähterakus. Seetõttu toimub enne jagunemist DNA kahekordistamine. MLB 6001 Üldbioloogia 11
3. Kirjutage püruvaadist etanooli moodustumise reaktsiooni võrrand (NB! Kaheastmeline protsess!). Kirjeldage a) millised ensüümid reaktsioone katalüüsivad (NB! Koensüüm!) NAD+ b) mis neis reaktsioonides toimub. Laktaadi dehüdrogenaas re-oksüdeerib NADH andes täiendava NAD+ edasiseks glükolüüsiks. Siseneb 2 molekuli vett, tekib 2 etanooli ja 2 CO2 . c) millistes rakkudes see protsess kulgeb. Pärmirakkudes. 4. Millises rakuorganellis kulgeb püruvaadi aeroobne transformatsioon? Milline keskne metaboliit tekib aeroobsel transformatsioonil püruvaadi dehüdrogenaasi nimelise ensüümikompleksi toimel? Metabolism aeroobsetes rakkudes jätkub mitokondri maatriksis, kus toimub püruvaadi dekarboksüülimine. 5. Arvutage ATP teoreetiline saagis glükoosi kataboliseerumisel a) anaeroobsetel tingimustel laktaadiks, kui protsessi summaarne G = -196 kJ/mol
annaabi.ee 
