informatsiooni. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli. RNA- Ribonukleiinhape Molekulide ehitus Monumeerideks on Ribonukleotiidid. Kolmeosalised: Lämmastikalus, riboos, fosfaarühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, Guaniin, Tümiin ja uratsiil. (A, G, T, U) RNA ülesanne: RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Informatsiooni RNA mRNA. Toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganellidesse-ribosoomidesse. Transpordi RNA--tRNA. Ül. On aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. Ribosoomi RNA- rRNA. Osaleb valgusünteesis. Võrreldav tunnus DNA RNA Monumeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin
fosfaatrühmaliitumisel. Nukleotiidide ühinemisel tekib RNA molekul. RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA primaarstruktuuriks. RNA võtabosageneetiliseinforealiseerimisest: 1) informatsiooniRNA (mRNA) toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse 2) transportRNA (tRNA) ülesandeks on aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. 3) RibosoomiRNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. MÕISTED 1) Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid
RNA struktuurid · Ribonukleotiidide järjestust molekulis nim. RNA primaarstruktuuriks. nt. A-U-U-C-G-G-G-A-U-G- · Kuigi RNA molekulid on üheahelalised, võivad ribonukleotiidid molekulisiseselt komplementaarselt paarduda. tRNA ,,ristikulehe"-kujuline sekundaarstruktuur Ülesanne RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Võime jagada kolmeks: · Informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. · Transport-RNA (tRNA) aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine · Ribosoomi-RNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ning osaleb valgusünteesis RAKU EHITUS JA TALITUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Karl Ernst von Baer loomade embrüoloogia rajaja. Avastas imetaja munaraku. Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega.
RNA koosneb riboosist, fosforhappejäägistja lämmastikalustest, kusjuures tümiini (T) asemel on polünukleotiidahelas uratsiil (U). Rakusesineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2)matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA). Kõik need RNA vormid osalevad valkude biosünteesil, kusjuures neil on seejuures erinevad funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sünteesiks vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgusünteesil 5.Geneetilise info liikumine rakus--matriitssünteesi olemus.. Matriitssüntees - geneetilise informatsiooni ülekanne. DNA paikneb rakutuumas ja on seotud kromosoomidega, RNA aga tsütoplasmas. Geen - funktsionaalselt piiritletud lõik DNA molekulis, mis asub kromosoomis kindlas kohas ehk lookuses
RNA molekuli struktuur: 1. Primaarstrkutuur RNA primaarstruktuuri moodustavad ribonukleotiidide järjestused molekulis. 2. Sekundaarstruktuur Erinevatel RNA molekulidel on erinev sekundaarstruktuur. Ribonukleotiidid võivad molekulisiselt paarduda. (CG) ja (A=U) ehk C ja G vahele moodustub kolm vesiniksidet ning A ja U vahele kaks vesiniksidet. RNA ülesanded: RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine. 1. informatsiooni-RNA (mRNA) toob rakutuumast geneetilise info rakuorganellidesse. 2. transport-RNA (tRNA) transpordib aminohappeid tsütoplasmast ribisoomidesse ning desifreerib geneetilist infot. 3. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis ning kuulub ribosoomide ehitusse. DNA ja RNA võrdlus Võrdlev tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid ribonukelotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin,
mRNA kompleksi ja polüpetiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra. Ühe peptiidsideme sünteesiks on vaja 4 GTP või ATP hüdrolüüsi energiat. · Terminatsioon leiab aset kui jõutakse stopp-koodoni juurde Pärast translatsiooni ribosoom laguneb subühikuteks. Sünteesitud valgud pakitakse kokku (vajalik tsaipronite juuresolek) ja modifitseeritakse. Valmis valgud transporditakse erinevatesse rakuorganellidesse ning vajadusel lagundatakse proteosoomides ja lüsosoomides. Hormoonid Hormoonid on keemilised ühendid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-raku, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime. Keemilise ehituse järgi: · Steroidid sünteesitud kolesteroolist, reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsioone
RNA koosneb riboosist, fosforhappejaagist ja lammastikalustest, kusjuures tumiini (T) asemel on polunukleotiidahelas uratsiil (U). RNA primaarstruktuur naeb valja jargmine: -A-U-U-C-G-G-G-U-A-A-C-G- Rakus esineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA). Koik need RNA vormid osalevad valkude biosunteesil ning neil on seejuures erinevad funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sunteesiks vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsutoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ning osaleb valgusunteesis. Koige enam on uuritud tRNA-d. See on ristikulehekujuline ja kolmemootmeline. Pohjuseks on siin asjaolu, et molekulisiseselt voivad ribonukleotiidid komplementaarsuse printsiibil paarduda, kusjuures C ja G vahele moodustub kolm ning A ja U vahele kaks vesiniksidet
jäägist ja lämmastikalustest, kusjuures tümiini (T) asemel on polünukleotiidahelas uratsiil (U). RNA primaarstruktuur näeb välja järgmine: -A-U-U-C-G-G-G-U-A-A-C-G- Rakus esineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA). Kõik need RNA vormid osalevad valkude biosünteesil, kusjuures neil on seejuures erinevad funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sünteesiks vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoo- midesse ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgusünteesis. Kõige enam on uuritud tRNA-d. See on ristikulehekujuline ja kolmemõõtmeline. Põhjuseks on siin asjaolu, et molekulisiseselt võivad ribonukleotiidid komplementaarsuse printsiibil paarduda, kusjuures C ja G vahele moodustub kolm ning A ja U vahele kaks vesiniksidet
annaabi.ee 
