lümfotsüüdid, areneb 5.ea-ks -seotud in immuunsüsteemiga -näärme mass suurneb sugu- TÜMULIIN -T-lümfotsüütide “väljaõpe”, stimulatsioon, küpsuseni diferentseerumine -näärmekude asendub rasvkoega -IMMUUNSÜSTEEMILE oluline! AV! KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS - Langerhansi saarekesed (u miljon, läbimõõt u 0,1-0,2mm) -erilised rakukogumikud tavaliste a-rakud -tõstab veresuhkru taset, sest stimuleerib maksas näärmerakkude vahel pankrease GLÜKAGOON glükogeeni lammutamist GLÜKOOSIKS keha ja saba osas -GLÜKOOSISALDUS VERES TÕUSEB -pankreas u 100g, endokriinne AV! kude u 2g -PEPTIIDHORMOONID b-rakud -VÕIMALDAB glükoosil rakkudesse pääseda
Vagudes paiknevad: ees paremal vaos - sapipõis; taga paremal – alumine õõnesveen; keskel, ristivaos on maksavärat (porta hepatis); vasakus vaos sidemed. Maksa siseehitus: 2 sagarat: parem – (suurem) ja vasak (ulatub üle keskjoone vasakule), 4-8 segmenti. Väikseimad ühikud on kas maksasagarikud, portaalsagarikud või aatsinused – oleneb sellest, millist funktsiooni uuritakse! Maksasagariku ehitus: Maksasagarikud on 6 (5)- kandilised, tornikese kujulised rakukogumikud, läbimõõt 1-2 mm, kõrgus 2- 3 mm. Maksasagariku keskel on tsentraalveen, nurkades sagarikevahearter, - veen ja – sapijuha. Maksarakud paiknevad 2-kihiliste plaatidena, millede vahel on sinusoidid – peened pilud (kapillaarid!) Nurkades olevate veeni ja arteri harude kaudu läheb veri sinusoididesse, seal seda töödeldakse, edasi läheb veri tsentraalveeni ja sealt maksaveenide kaude maksast välja.
Kirjelda linnu gastrulatsiooni · Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Primaarne hüpoblast saab alguse rakkude delaminasiooniga epiblastist. Subgerminaalsesse vaheruumi tekivad rakkude kogumikud/ saarekesed. Sekund hüpoblast mood siis, kui Kolleri sirbi piirkonnast hakkavad rakud ettepoole liikuma. Kogu hüpoblast areneb selle tulemusena, et sekund hüpoblast liigub järjest ettepoole, haarates kaasa ka rakukogumikud (prim hüpoblast). Funktsioon: migreeruvatele epiblasti rakkudele signaali-allikaks; ei anna ühtegi rakku arenevasse embrüosse, kuid on eelduseks kogu edasisele arengule (kui see eemaldada, siis arengut ei toimu). · Ürgjuti teke ja funktsioon tekib epiblasti paksendina Kolleri sirbi ees, mis venib ettepoole pikaks kitsaks jutiks. Fn: tähistab organismi anterio-posterioorset telge.
Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talitluse koordineerimisel tihe seos. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid, nn difuusses endokriinses süsteemis, produtseerivad paljud rakud või rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid. Eriti palju mitmesuguseid regulaatoraineid tekib seedetraktis, aga ka kopsudes, südames, neerudes ja teistes elundites. Hormoonide toime ülekandmisel rakkudele ja kudedele peetakse oluliseks: rakumembraanide transportsüsteemide mõjutamist; ensüümide sünteesi stimuleerimist; rakisiseste sekundaarsete transmitterite tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (cAMP) ja tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) kaudu edasi
sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismitalitluse koordineerimisel tihe seos, kuna hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu anatvate impulssidega. Mitmed kesknärvisüsteemi struktuurid toodavad neurohormoone, ning paljud närviimpulsid toimivad kudedele ülekandeainete e. Transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid (nn.difuusses endokriinses süsteemis) produtseerivad paljud rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid, näiteks seedetraktis, kopsudes, südames ja neerudes jm. Hormoonidel on kahesugune mõju rakudele ja kudedele: 1) Mõjutab rakumembraanide trantsportsüsteeme, ilmneb kiirelt toimivate hormoonide mõju edasiandisel (insuliin kiirendab glükoosi, aldosteroon Na-ioonide trantsport jne) 2) Stimuleerib ensüümide sünteesi, nn ensüümiinduktsioon. Rakkudes intensiivistub
KÕRVAKILPNÄÄRMED kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga
KÕRVAKILPNÄÄRMED – kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon – reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND – kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid – reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin – sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga
KÕRVAKILPNÄÄRMED kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga