kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku. Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundkond kindlustab keha rakkude ja vajalike ainetega
Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad vöötlihaskoega esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja. Pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed
Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. 8. Loetle inimese elundkonnad e. Organsüsteemid Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond. 9. Mis on iga elundkonna ülesanne ja millistest osadest ta koosneb? Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk)
ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri, piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi, keskaju tagab lihase pingeseisundi. Aju ehitus Mälu Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid
Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele. - Vöötlihaskude- koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. Palju tuumi. Tõmbuvad kiiresti kokku, lõtvuvad inimese tahtele, väsib kiirest. - Südamelihaskude- ainult südames, kokkutõmme ja lõtvumine automaatne. 3) Närvikude koosneb närvirakkudest, lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad jätked aga välja. Pikad jätked moodustavad närve. Võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid, juhivad edasi. Elundid- moodustuvad erinevatest kudedest. Täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond- elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Erinevate elundkondade talitus juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. Nahk - Kaitseb organismi. - Väliste vigastuste eest. - Ultraviolettkiirguse eest
Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas levates retseptorites. Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. Närvid on närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid (närvikiud kujutavad endast neuronite pikku jätkeid). Närvid moodustavad piirdenärvisüsteemi. Inimese seljaajust väljub 31 närvi ja peaajust 12 närvi.Piirdenärvisüsteem (PNS) ja
osalevad kehahoiaku reguleerimisel Lülineuronid - Moodustavad kõige suurema spinaalsete neuronite grupi . Põhifunktsioon – osalemine seljaaju erutus- ja pidurdusprotsesside integratsioonis Aferentsed neuronid - Aferentsete neuronite kehad ei paikne seljaajus, vaid dorsaaljuurtes olevates närvisõlmedes – spinaalganglionides. Rakukehast lähtub algselt üks jätke, mis seejärel haruneb kaheks Jätke üks haru – perifeerne – juhib erutust retseptoritest rakukehasse, teine haru – tsentraalne – rakukehast selja- ja peaaju neuronitele Spinaalmotorika aferendid - Aferentsed impulsid lähtuvad lihastes, kõõlustes, nahas ja liigeskapslites paiknevatest retseptoritest . Retseptor – analüsaatori perifeerne osa, mis võtab vastu välisärritusi ja kust saavad alguse KNS-i suunduvad aferentsed närvikiud. Spinaalmotoorika retseptorid – lihaskäävid, kõõlusorganid, naha- ja liigesretseptorid Lihaskäävid –
Närviteate tüüpiline levik neuronis: dendriit rakukeha akson © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 12 Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud. Seda on uuritud mikroelektroodide torkamisega rakukehasse ning jätketesse. Elektroodid võimaldavad registreerida närviraku sise- ja välispinna vahel toimuvaid elektriliste potentsiaalide muutusi. Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk
annaabi.ee 
