segades kummitaoliseks massiks mida kasutatakse erinevates maskides. Vetikaid kasutatakse ka tänu nende heale mõjule. Tänu nende rikkalikule keemilisele koostisele kasutatakse neid toodetes aktiivainena. Vetikad sisaldavad rohkelt mineraalaineid, lipiide, küllastumata aminohappeid, antioksüdante ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Vetikad: Turgutavad naha ainevahetust, stimuleerivad mikrovereringet, kiirendavad kudede rakuainevahetus, omavad põletikuliste protsesside vastast ja rahustavat toimet, on antibakteriaalse toimega, parandavad kudede niiskussiduvusvõimet, tasakaalustavad rasunäärmete tegevust, tugevdavad naha immuunsüsteemi. 4. Kasutatud kirjandus google.com otsingumootor (pildid) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vetikad_toiduks.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vetikad.htm http://bio.edu.ee/taimed/general/iselveti.htm http://www.hurmus.ee/index1.php
Suhtrutõvi e diabeet - keharakud ei saa glükoosi normaalselt kasutada ja talletada, kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, süstitakse insuliini. SUGUNÄÄRMED - meestel munandid, testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress-neerupealised(adrenaliin)-veri-süda-veresooned laienevad- rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast
12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M- testosteroon) 17. Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus,kasv, metaboolne energiakadu,väljaheited,uriin 18. Protsesse, mis kindlustavad organismis füüsilise pidevuse- ATP, mis lihaskoes; ATP,
millel on kindel toime teistele · Otsaaju on kõge suurem aju osa rakkudele ja organitele. ja koosneb kahest poolkerast. · Hormoonid reguleerivad väga · Ajupoolkerad koosnevad paljusid funktsioone: valgainest, aga aju pinnal on rakuainevahetus, kasvu, värvuse hallaine. kujunemist, ringeelundkona, seedimist ja sigimist. · Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; · Inimese sisenõrenäärmed on: 2)meeleelundite info töötlemine; ajuripats, kilpnääre,
· Mehe sigimiselundkonda kuuluvad: eesnääre, seemesari ja peenis. · Naise sigimiselundkona kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp. Sisenõresüsteem · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Paljud elutalitused on hormoonide kontrolli all. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetus, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkona, seedimist ja sigimist. · Inimese sisenõrenäärmed on: ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, neerupealised, sugunäärmed. Närvisüsteem · Jagatakse kaheks: 1)kesknärvisüsteem; 2)piirdenärvisüsteem. · Kesknärvisüsteem jagatakse kaheks: 1)peaaju; 2)seljaaju. · Seljaaju asub selgrookanalid ja koosneb närvirakkudset e hallainest ja närvirakke
Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist? Karüokinees toimub esmalt. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Seejärel tuleb tsütokinees e tsütoplasma jagunemine ning moodustub kaks tütarrakku. Mis on mitoosi põhieesmärk? Rakkude jagumine tagab organismi kasvamise ja arengu, asendatakse hukkunud rakud ja tagab ka vigastuste paranemise. Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud. Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine. Kirjeldage mitoosi faase. 1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuundadesse. Nende vahele tekivad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. 2.metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa
pea ja seljaajus toimub infotöötlemine; piirdenärvisüsteem- närvid ehk ühinenud dendriidid ja neuriidid. Meeleelundite abil saame infot väliskeskkonna kohta Sisenõresüsteem. Reguleerib organismi eluavaldusi. Paljud elutalitused on hormonaalse kontrolli all. Hormoonid on aine, mida toodavad sisenõre- ehk endoksiininäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonid reguleerivad paljusid funktsioone: rakuainevahetus, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. 53 Sigimiselundkond. Vajalik järglaste saamiseks. Sigimine toimub suguliselt. Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemisel. Homöostaas Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
annaabi.ee 
