· Näiteks Palmse mõis, mis asub Virumaal ja Olustvere mõis, mis asub Viljandimaal · Palmse oli esimene mõis, mis taastati koos kõigi mõisaansamblisse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil tervikliku ülevaate ühest Eestile läbi sajandite iseloomulikust mõisast. MILITAARTURISM · Sõjaväega ning sõjaväelise tegevusega seotud vaatamisväärsuste külastamine eesmärgiga saada infot militaarobjekti ja sellega seonduva kohta · Näiteks Sangaste raketibaas TÖÖGA SEONDUV TURISM · Konverents, seminar, ärinõupidamine, töölähetus.
Riikliku tähtsusega, I ja II kategooria JRK hulka kuuluvatest reostatud põhjaveega aladest, annab ülevaate tabel. Reostunud põhjaveega jääkreostuskolded: JRK REOSTUNUD PÕHJA VEEGA ALA NIMETUS VALD/LINN nr ha 1 KeilaJoa raketibaas Harku vald 10 3 Paldiski keskkatlamaja Keila vald Paldiski linn 6 6 Aruküla põhjaveereostus Raasiku vald 90 7 Ääsmäe põhjaveereostus Saue vald 30
polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj. tonni naftat süüdati põlema Kuveidi naftapuurtornides, Pärsia laht muutus paljudeks aastateks elutuks, õhku paiskus 2 milj
nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja ...
Siseõhu radoonisisalduse uuringud..................................................................................20 Geoloogilised uuringud....................................................................................................21 TUUMABAASID EESTIS..................................................................................................... 23 EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK....................................................................23 KEILA-JOA RAKETIBAAS................................................................................................23 SILLAMÄE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA............................................... 24 TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK...................................... 25 KOKKUVÕTE........................................................................................................................26 KASUTATUD MATERJAL...............................................................
- lõhkemata lõhkekehad, maastiku risustavad märklauad - pommikillud, mida on kokku korjatud 43 kg - laskemoonakastid, asbestikotid ja mahajäetud hooned Enamus nendest keskkonnakahjustustest on likvideeritud, kuid pikemaajaline puutumatus oleks lõppenud suurejooneliste pinnasekahjustustega. Kõik saneerimistööd on läbiviidud 1994. - 1996. aastal. Vaieldamatult kõige reostatum objekt polügonil oli Tapasaare raketibaas, mis hõlmas endaalla umbes 150 ha. Siin hoiti ka tuumalõhkepeadega varustatud rakette. Tõsist ohtu kujutas endast aga raketikütusega läbi-imbunud pinnas. Samiiniga reostunud pinnase maht oli 33 m3. Suuri pinnasekahjustusi tekitas ka Nõukogude armee kaevandus tegevus. Kruusa ja liiva viidi karjääridest kokku minema umbes 1.5 miljonit kantmeetrit. Kaevandamisega rikuti jäädavalt geomorfoloogiliselt huvitavad pinnavormid.
55 olulise reostusega nõukogudeaeg- tonni tahma ja niisama palju väävli- se militaarobjekti hulgas on kümme ühendeid. Väävliühendid põhjustavad esimest objekti Tapa, Ämari, Raadi, aga teatavasti happevihmasid. Sauga ja Paralepa lennuväli, Paldiski katlamaja ja Lõunasadam, Rakvere Väeosade tegevus võib keskkonda piirivalvelennuväli ja raketibaas, Kei- mõjutada mitmeti. Nii on keskkonna- la-Joa raketibaas, Husari õlijärv ning mõju peamised allikad kemikaalide ja piirivalvesadama kütusehoidla Tallin- lõhkeaine säilitamine ning transport, nas. Nendel objektidel on reostunud jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemi- pinna- ja põhjavesi. Nõukogude sõja- ne, kütuste kasutamine ja hoidmine, vägi on keskkonnale tekitanud kahju ent ka välilaagrite ja õppuste korral- üle 50 miljardi krooni eest
annaabi.ee 
