Fundamentaalkonstandid Kvantitatiivsedsuurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Võrdetegurid seosvad loodust ja füüsika võrrandeid. Vt lk 11 Kirjeldavad konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid konkreetseid füüsikalisi suurusi nt murdumisnäitaja, aine tihedus jm Jäävusseadused Kirjeldavad nähtuste vahelisi põhjuslikke seoseid, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid mille algpõhjust ei osata seletada. Seadustel on alati rakendusprintsiibid. Seaduse avastamise eelduseks on printsiip, mis ise on liiga üldine, et selle põhjal saaks konkreetseid nähtusi ette näha või esile kutsuda. Nt energia, impulsi, laengu jäävuse seadused ehk printsiibid. Definitsioonid Seaduse kvalitatiivset esitust nimetatakse seaduspärasuseks. Seadusele vastab alati mingi matemaatiline kirje (valem) seaduspärasusele mitte. Reegel = eeskiri, mis määrab ära füüsikaliste suuruste vahelised seosed. Teooria seadustele tuginedes
loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: E. sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Cartagena protokoll: Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Selle konventsiooni 19. artiklis on kirjas
keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. 1 Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: E. sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Cartagena protokoll: Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist
keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. 1 Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: E. sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Cartagena protokoll: Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist
planeerimine. Geneetiliste ressursside kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine ja piisav finantseerimine, arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma maastikumustri keerukus. Tasandid: Geneetiline mitmekesisus. Liigiline mitmekesisus. Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid: Looduse mitmekesisuse kaitse. Selle komponentide säästev kasutamine. Geneetiliste ressursside kasutamises saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon Vastu võetud 1972, Eesti ühines 1995. Eesmärk ja vajadus: Looduspärand: looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või
taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). 97. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: eesmärk ja vajadus, mitmekesisuse mõiste ja tasandid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid, Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal Eesmärk ja vajadus: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
annaabi.ee 
