15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? Teha katse või siis viia läbi tugevusarvutused. 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne
punktkoormused; lokaalsed soojuseffektid (keevisõmblus); materjali struktuuri järsud muutused (defektid) (Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk) 15.3. Mis on pingekontsentraator? = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? =pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? K; K -pinge kontsentratsioonitegur; max; max -kohaliku (kontsentreerunud) pinge suurim väärtus, [Pa]; nom;nom -nominaalse (arvutusliku) pinge väärtus
F F M Joonis 15.3 Eelnevast: Saint-Venant'i printsiip = Koormuse rakenduskohast küllalt kaugel ei sõltu pingelaotused koormuse rakendamise viisist (Joon. 15.4) PROBLEEM: Koormuse rakenduskoha lähedal sõltub Pinged koormuse rakenduskoha pingelaotus koormuse rakendamise viisist lähedal = kohalikud pinged Priit Põdra, 2004 229 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS Üksikkoormus ja varda pinged
suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? Teha katse või siis viia läbi tugevusarvutused. 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne
15.3. Mis on pingekontsentraator? 14.1. Mis on varda kõverus? 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse reegel kõveratele varrastele! rakenduskoha lähedal? 14.3. Miks painutatud kõvera varda 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili neutraalkiht ei lange kokku varda geomeetria muutus põhjustab pingete teljega? kontsentratsiooni või mitte? 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda
Meresetetest on vertikaalsuunas on erinev. See tähendab, et suletud süsteemi puhul nihkepinge võrdub alati laia levikuga merelised tolmliivad. Nad katavad rannikul suuri alasid. Probleemide lahendamisel on oluline teada kui palju ja millises suunas deviaatorpingega ja kogupingete kohta konstrueeritud pingeringide abil saab Enamasti on nende alla mattunud glatsiaalsed setted, sealhulgas (koormuse rakenduskoha sügavus on maapinnast, mittelineaarsed määrata dreenimata nihketugevuse cu. viirsavid. Peale liivade on merelise tekkega ka nõrgad savipinnased. seosed pingete ja deformatsioonide vahel) mõjutavad lihtsustatud Konsolideeritud dreenimata teim ehk CU teim. CU teimil lastakse proovil Geotehniliselt enam uuritud on need pinnased Tallinnas
- h = 360 mm; b = 170 mm; - tf = 12,7 mm; tw = 8,0 mm - r = 18 mm; Iz = 1043×104 mm4; - It = 37,5×104 mm4; Iw = 314000×106 mm6. Tala kuulub ristlõikeklassi 1 (vt eespool): Wpl,y = 1020000 mm3. Tegurid kriitilise paindemomendi leidmiseks tabelist 6.6: C1 = 1,127; C2 = 0,454. Koormuse rakenduskoha kaugus ristlõike teljest zg = h/2 = 180 mm. Kuna tegemist on kaksiksümmeetrilise ristlõikega, võime kasutada valemit (6.12a) 2 EI z I w L2 I M cr = C1 + t + C2 z g ( )2 - (C2 z g ) = L2 2 I z 2,6 I z
See võib olla nii pinnasest tammi või mulde puhul, kuid tavaliselt on ehitise vundament pigem absoluutselt jäik element. Pinnased on tavaliselt ebaühtlased, koosnedes erineva kokkusurutavusega kihtidest või on kokkusurutavus sügavuti muutuv. Oma tekkeiseloomu tõttu (osakeste settimine veekogudes horisontaalsete kihtidena) on pinnased enam või vähem anisotroopsed, see tähendab nende deformeeritavus horisontaal- ja vertikaalsuunas on erinev. Eelnevad lahendid ei arvesta koormuse rakenduskoha sügavust maapinnast. Ja muidugi ei ole arvestatud toodud lahendustes pinnasele iseloomulikke mittelineaarseid seoseid pingete ja deformatsioonide vahel. Inseneri ees seisvate probleemide lahendamisel on oluline teada kui palju ja millises suunas eeltoodud tegurid mõjutavad lihtsustatud eeldustel määratud pingeid, millistel juhtudel on need kasutatavad ja millal peab kasutama enam pinnase tegelikke omadusi arvestavaid, kuid keerukamaid arvutusmudeleid.
annaabi.ee 
