niga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist. 4. Hartaga tunnustatud põhiõigusi, nii nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, tõlgendatakse kooskõlas nimetatud tavadega. 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/403 5. Harta sätteid, mis sisaldavad põhimõtteid, võib rakendada liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigustloovate- ja rakendusaktidega, samuti liikmesriikide õigusaktidega, mis on ette nähtud liidu õiguse kohaldamiseks nende volituste teostamisel. Neile sätetele võib õiguslikult tugineda ainult kõnealuste aktide tõlgendamisel ja otsuste tegemisel nende õiguspärasuse kohta. 6. Hartas nimetatud siseriiklikke õigusakte ja tavasid tuleb täielikult arvesse võtta. 7. Harta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi võetakse asjakohaselt arvesse liidu ja liikmes riikide kohtutes.
võimaluste loeteluga, sealhulgas arvestades õigusaktide nõuete rikkumise raskusastet. [1] 4. Seadusandlus Ühiskonnaelu suunamiseks jätkusuutlikumaks ja majandustegevuse piiramiseks inimese tervise ja keskkonnahoiu eesmärkidel saab nõudeid seada vaid läbi seaduste. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on täna reguleeritud mitmete õigusaktidega. [10] Põhiliseks seadusandlikuks aluseks on maapõueseadus, mis koos rakendusaktidega määrab nii põlevkivi kasutamissuunad kui ka kaevandamismahud. Maapõueseadust muudeti nii, et hakatakse põlevkivi kaevandamise lubasid andma kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga (vastu võetud 11.06.2008; RT I 2008, 28, 183 ja jõustumise aeg 13.07.2008). Põlevkivi arengukavas on fikseeritud võimalused riiklikult suunata põlevkivi kui riigile kuuluva strateegilise maavara kasutamist, mis tagab võimalikult pikaks ajaks
Äriseadustikuga sarnased küsimused mittetulundusühingute ja sihtasutuste jaoks on reguleeritud, niivõrd kuivõrd see on asjakohane, mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses. Äriühingutest on Eestis võimalik veel asutada Euroopa äriühingut (SE), Euroopa ühistut (SCE), Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR) ja Euroopa majandushuviühingut (EMHÜ). Need Euroopa Liidu ühinguvormid on reguleeritud nende kohta käivate määrustega, Eesti kehtestatud rakendusaktidega ning täiendavalt kohaldatakse neile vastavalt aktsiaseltsi, tulundusühistu või täisühingu kohta sätestatut. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu õiguslikule vormile vastavad Euroopa-ülesed ühinguvormid hetkel veel puuduvad, aga EL nõukogu menetluses on Euroopa sihtasutuse (FE) määruse eelnõu, samuti on minevikus tegeletud näiteks Euroopa ühenduse eelnõu väljatöötamisega.28 Eraõiguslike juriidiliste isikute põhiliike reguleerivate seaduste kõrval eksisteerivad ka
Hoolsuskohustus KooS § 13 Varasuhe KooS § 16 Kooselu lõppemine KooS § 17 Kooseluleping lõpeb, kui registreeritud elukaaslane sureb, registreeritud elukaaslased sõlmivad omavahel abielu või kui kooseluleping lõpetatakse. Lõppemise tagajärjed: kohaldatakse perekonna eluaseme ja eluasemega seotud vara suhtes perekonnaseaduse §-des 6870 sätestatuti oleks eelduslikult teinud, kui kooselulepingut ei oleks sõlmitud. Jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega. 33 Sugulus, põlvnemine (PKS § 80 jj) Sugulus Side kahe või enama inimese vahel, mis põhineb ühe isiku põlvnemisel teisest või paljude isikute põlvnemisel ühest või mitmest ühisest esivanemast. Faktiline - bioloogiline e. Veresugulus Juriidiline/õiguslik - tsiviilsugulus Kellegagi ühise(i)st esivanema(i)st põlvnev isik, kellegagi ühte ja samasse suguvõssa
2) ametiasutus väljastab loa nt selle käskkirja alusel. Õigused tekivad alles loa väljastamisel. Kuid kuna õiguslik otsustus on väljend nii dokus, mis väljendab asutuse otsustust anda luba kui väljast loas, tuleb need lugeda üheks õigusaktiks. Nõuded kkloa sisule tulen asjassepuutuva valdkonna seadustest. Tihti täpsust seaduses sätest kkloa tingimusi ja selle andmise/muutmise/kehtetuks tunnist korda seaduse alusel kehtestatavate rakendusaktidega (vee erikasutusluba: veeseadus & vee erikasutusloa andmise nõuded). Tüüpiline kkalaste lubate menetlus on avalik menetlus (puudutatud isikud!), kui just eriseadus ei reguleeri teisiti (nt jäätmeluba). Erinevused on: ametlike teadaannete (sh nende sisu) osas; tähtaegade osas; avatud menetluse vormide osas. Peaks olema ühtne! KMH Tuli 60ndatel USAst. Kõikidel kkprojektidel, mil vo oluline kkmõju, tuleb läbi viia KMH, et saada
erimeetmed, tegevuste keelud ja piirangud, samuti riiklik järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutus seaduse rikkumise eest. Uut lastekaitseseadust (LKS) on pikalt oodatud. Juba kümmekond aastat tagasi leidsid lastekaitsetöötajad erinevaid potentsiaalseid lastekaitsetööd efektiivsemaks muutvaid tegureid analüüsides, et kõige olulisem on senisest detailsem lastekaitseseadus koos rakendusaktidega (Reinomägi jt. 2004). Uue lastekaitseseaduse vastuvõtmine on kindlaks määratud valitsusliidu programmis pere- ja rahvastikupoliitika osas, kus on rõhutatud ka laste õiguste tõhusat kaitset (Erakonna Isamaa... 2011; Lastekaitse seaduse… 2012a). Vabariigi valitsuse poolt 2005. aastal heaks kiidetud lastekaitse kontseptsiooni eesmärgiks on luua terviklik süsteem lapse õiguste kaitse korralduseks ning soovitada muudatusi lapse õigusi ja kaitset reguleerivatesse seadustesse
annaabi.ee 
