muutmiseks. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. F12¯= - F21¯ Jõu mõõtühikuks SI süsteemis on njutoon(N),CGS-süsteemis düün(dyn). 1N=1kg*1m/S²=10³g*10cm/S² =10^5dyn SI-kg,m,s CGS-cm,g 1.2.2.Raskusjõud ja keha kaal Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P¯=mg¯.Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a¯,siis keha kaal ¯=m(g¯±a¯)
III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. F12= F21 Jõu mõõtühikuks SI süsteemis on njutoon(N),CGSsüsteemis düün(dyn). 1N=1kg*1m/S²=10³g*10cm/S² =10^5dyn SIkg,m,s CGScm,g 1.2.2.Raskusjõud ja keha kaal Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P=mg.Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a,siis keha kaal =m(g±a)
Staatiline komponent: s QW = qcA , N q − tuulesurve normväärtus (vt p 2.2.2) c − aerodünaamiline tegur (vastavalt SniP-le “Koormused ja toimed”) A − elemendi või sõrestiku pind m2 Dünaamiline komponent: d s QW = kQW k − tegur, vt EEE Puitmastide puhul dünaamilist komponenti ei arvestata Isolaatorkomplektidele toimiv tuulejõud (Eurostandard EN 50341-1) Tuule otsene jõud toimib tuule suunas ja loetakse rakendatuks komplekti kinni- tuspunkti QWins = qh·Gq·Gins·Cins·Ains qh − dünaamiline tuulesurve (vt p 2.2.2) Gq · − iilireaktsioonitegur (vt p 2.2.2) Gins − isolaatorkomplekti mehaanilise resonantsi tegur − võetakse võrd- seks masti mehaanilise resonantsi teguriga (Gt või Gpol) Cins − isolaatorkomplektide tuuletakistustegur, mis võrdub 1,2 Ains − isolaatorkomplekti pinna horisontaalprojektsioon isolaatorketi tel-
Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega suuna muutumist ajas. g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub läheduses mõjub raskusjõud P¯=mg¯.Raskusjõud loetakse rakendatuks nurkkiirus ajaühiku jooksul raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse 1.2.Dünaamika mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete 1.2.1.Newtoni seadused raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib
vahelaed peavad olema seotud seinte ja postidega ankrute abil ning olema horisontaalsuunas küllalt jäigad. Märkus. Eeltoodud tabelis olevaid suurusi tuleb vähendada kitsaste hoonete puhul, kui hoone laius B on väiksem kui kahekordne korruse kõrgus h - proportsionaalselt suhtele B/2h. Lihttaladena vaadeldavate seinte ja postide arvutamisel võetakse kõik kõrgemalt tulevad koormused rakendatuna ülemise elemendi ristlõike raskuskeskmesse. Koormused arvutatava korruse piirides loetakse rakendatuks nende tegelike ekstsentrilisustega. Arvesse tuleb võtta ka elemendi ristlõike muutused vaadeldava korruse ulatuses ning ristlõike nõrgestused. Seinte ja postide arvutus jaguneb põhiliselt kolme etappi. 1. Oletatakse ristlõike mõõtmed (saleduse järgi) ja müüritise tugevus (hoone eluea ja ekspluatatsioonitngimuste järgi). 2. Ohtlikes ristlõigetes esinevate arvutuslike jõudude määramine ebasoodsaima koormuskombinatsiooniga. 3
jaotatud koormuse suuruseks qk = 3,0 kN/m2 (7.2) (6) Võimalik vee kogunemine katusele tuleb koormusena arvesse võtta. (7) Kasutuspiirseisundi järgi arvutamisel kasutatakse kasuskoormuse normatiivseid suurusi. 8. Käsipuude ja vaheseinte horisontaalkoormus (1) Inimeste põhjustatud horisontaalse joonkoormuse normatiivsed suurused käsipuudele ja vaheseintele on toodud tabelis 4. Vaheseinte puhul loetakse horisontaalkoormus rakendatuks samale kõrgusele käsipuudega, kuid mitte kõrgemale kui 1,20 m. Tabel 4. Vaheseinte ja käsipuude horisontaalkoormus Vaadeldava ala koormusgrupp qk (kN/m) Grupp A 0,5 Grupid B ja C1 1,0 Grupid C2...C4 ja D 1,5 Grupp C5 3,0 (2) Kasutuspiirseisundi arvutustes kasutatakse kasuskoormuse normi- väärtusi.
17660 ja keevituse kandevõime vastama punktile Eurokoodeksi punktile 8.6 (2). kuid kuid Painutusnurga määramiseks vt joonis 3.6. c) ja d) korral peaks kaitsekiht olema vähemalt kas 3 või 50 mm. Joonis 8.5 - Rangide ankurdus Näide 6.1 Antud: näites 3.3 arvutatud raudbetoon-lihttala arvutusliku avaga 6,00 m. Tala toetuspinna pikkus on mõlemas otsas a = 0,25 m, arvutusliku toereaktsiooni loeme rakendatuks toetuspin- na keskele. Talale mõjuvad ühtlaselt jaotatud koormused: alaline koormus gk = 45 kN/m ja kasuskoormus pk = 48 kN/m. Tala ristlõike mõõtmed: b = 300 mm, h = 700 mm, d = 630 mm. Betoon C25/30 (fcd =16,7 MPa, fctk 0,05 =1,8 MPa), armatuur A-III (fyd = 340 MPa), paindear- matuur 4Ø25 (As1 = 1964 mm²) ulatub tugede peale 230 mm ulatuses. Tuleb dimensioneerida tala põikarmatuur. Arvutus: Arvutuslik kogukoormus: qd = 1,2 · 45 + 1,5 · 48 = 126 kN/m.
annaabi.ee 
