Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rajud" - 8 õppematerjali

rajud

Kasutaja: rajud

Faile: 0
Seitse päeva-- Kerrtu Rakke
5
doc

"Seitse päeva" - Kerrtu Rakke

talle talumatu ,ta põlgab teda tema grammatiliselt ebakorrektse eesti keele ja erinevate dieetide pidamise pärast.Ka töö juures Riinule väga ei meeldi,kuigi ta saab sealt endale uusi tuttavad-ta satub nn tibide maailma. Riin unistab pidevalt heast elust ja ilusatest asjadest,tema ekspoiss Silver oli talle seda varem võimaldanud,siiski ei olnud ta õnnelik temaga. Ta kirjeldab Silverit sõnadega: "Silver muidugi oli meessovinismi võrdkuju." Peategelase elu täidavad igapäevased rajud peod nii baaris ,klubis kui ka kellegi võõra pool.Sellega kaasneb ka suures koguses alkoholi,kanep ning ka teised narkootikumid.Ta suhtleb ja käib väljas paljude meesetga-Olavi,Reimo,Vaiko- ning lõbutseb nendega.Olavi isegi armub temasse aga Riin tõrjub ta eemale , tema ei näe poisiga "käimises" mingit mõtet.Elu muutub järjest hullemaks-tavaliselt ei mäletata enam eelmise päeva tegusid ja ärgatakse hommikul võõras kohas.Raamat lõppeb Riinu

Kirjandus → Kirjandus
81 allalaadimist
9-klassi bioloogia
4
doc

9. klassi bioloogia

Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida.

Bioloogia → Bioloogia
74 allalaadimist
Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs
8
docx

Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs

Suvi eile maeti sinna… Kukku! Kus on kullerkupud! Hõissa! Kus on õnnenupud!- Tuul käib tühjal rannal ringi, Nutab tasa, otsib kingi, Tahab laane taha minna- Suvi, miks ta maeti sinna?- Rannal rasked rajud käinud, Külm on läbi küla käinud, Aasal härm ja helin ringi- Tuul käib üksi, otsib kingi, Nutab tasa, tahab minna- Kingad kuldsed viivad sinna. See on üsna romantiline luuletus, mis räägib, kuidas tuul igatseb suve ning tahab ta hauale minna, kuid ei saa

Kirjandus → Eesti kirjandus
24 allalaadimist
Veebipõhine-infosüsteem
10
doc

Veebipõhine infosüsteem

rusuvoolud; OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED üleujutused; metsatulekahjud. 14) Kuivus, põuaperiood -tuleb väga hoolikalt jälgida tuleohutusnõudeid metsades. et tervis vastu peaks on vajalik palju juua. otsida endale varjulisem koht ja varustada end piisavalt veega. Madal õhutemperatuur-kontrollida kütteseadmete korrasolekut ning tõeliselt külmade ilmade korral püsida kodus. Rahe- tuleb võimalikult kiiresti leida mõni varjualune Tormid ja rajud-tormiste ilmade korral kõige kindlam varjuda hoonetesse Tugevad lumesajud-jääda püsima kuskil asustatud piirkonnas või kodus Udu- Kindlasti tuleb kasutada helkurit ning olla ise autode suhtes tähelepanelikum.vältida minekut sellistesse kohtadesse, mis on võõrad ning kus on eksimise oht. Äike- jälgida, et ei viibiks äikese ajal kõrgete puude läheduses, samuti igasuguste elektri- ja sidemastide läheduses. soovitav tõmmata elektrivõrgust välja igasugused seadmed,

Meditsiin → Ohuõpetus
18 allalaadimist
Referaat - Betti Alver
14
docx

Referaat - Betti Alver

puhub õõnsat surmaputke: nutke, nutke! Tahad minna, kuid ei jaksa, maast ei kerki mitte vaksa Kaunilt kumab elu kallas, udus pondund uudse-puudad. aga mure meelevallas Kaksa, kaksa, inimkäed on abitud. küllap suudad! Tormid kõrsi kaarutavad, valu lahti vaarutavad Lõke korstnast vuhiseb, mis on napra nabitud. suitsusammas tuhiseb. Tera vettib, rutta, rutta! Hirmsad rajud, raherünkad! Silmist pisarad võid nutta Ainult pääta tüve-tünkad nesteks nurme-naatidele, jäävad järele su aunast. käed ent vilja valavad Küpsest kannatuse kaunast plaatidele, paiskub vili üksi-ivi mis on tulipalavad. vastu kivi. Aur käib üles, kolle huumab. Köida kotti kallis tera! Elumahl nüüd kivil kuumab. Pööristuul ent höörikera Palavikus läitund veri sasipuntraks marutab

Kirjandus → Kirjandus
50 allalaadimist
Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem. Õhutemperatuur · Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval. · Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel.

Geograafia → Geograafia
64 allalaadimist
Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem. Õhutemperatuur  Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval.  Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel.

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST
24
doc

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimeses algupärane, ja muutustel või lisandustel, mille on tema algsesse olekusse toonud mitmesugused asjaolud ja tema enda arengud? Just nagu Glaukos,2 kelle välimust aeg, meri ja rajud olid nõnda palju moonutanud, et ta meenutas pigem metselajat kui jumalat, nõnda on ka inimhing niiöelda peaaegu tundmatuseni muutunud -- loendamatute tegurite mõjul, mis ühiskonna rüpes pidevalt uuesti sünnivad, aga ka terve hulga omaksvõetud teadmiste ja eksituste, kehaehituses toimunud muudatuste ja kirgede katkematu möllu mõjul. Me ei leia enam kuskilt kindlate ja muutumatute printsiipide järgi toimivat olendit, seda taevalikku ja suursugust lihtsust, mille tema

Ühiskond → Ühiskond
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun