Inglise parlamendis ajavahemikus 1759- 1801 vastu võetud tarastamisaktid tähendasid ühtlasi ka seda, et senised ühiskarjamaad tarastati. Põllumajandusrevolutsiooni ajal tarastati Inglismaal ühtekokku kolm miljonit hektarit maad. . (www.miksike.ee) Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn „verise seadusandlusega”, karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). (www.yle.edu.ee) Paljud senised rentnikud kaotasid oma elatusallika ning olid sunnitud linnadesse kolima. Rikkad
sõiduki koormast ei pudeneks jäätmeid maha lisa 1 TABEL 10. Jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kava Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Vältida jäätme teket, kui võimalik · rakendada rajatavates ja rekonstrueeritavates ettevõtetes jäätmevaeseid tehnoloogiaid ja kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. · vähendada elaniku kohta tekkivate jäätmete hulka;
vabadused ) saarlastel. Maa vabaduse kaotus andis eestlastele märku: 1) nõue teha läbi ristimine ja täita kristlikke usukombeid; 2) alaliste, esialgu mõõdukate maksude sisseseadmine (kümnis,- kümnendik saagist või hinnus kindla suurusega naturaalmaks 3) suuremad kohustused piirdusid osavõtuga maa uute peremeeste sõjakäikudest ning kirikute, osalt ka linnuste ehitamisest. Säilisid rahva liikumisvabadus, vana haldus- ja kohtukorraldus ning tavaõigusel põhinevad seadused. Rajatavates linnades kodanikuseisuse saamiseks polnud eestlasel 13. saj. veel takistusi. Peale maa vallutamist asusid võitjad siinsetele aladele elama. Maid läänistatati tervete küladena. Eriti palju läänistati Läänemaal ja Harju-Virus (Taani kuninga valdustes), sest vajati sõjalist jõudu. Ainult ordu läänistas vähe. Vasallidest kujunes siinne maa-aadel (hilisemad mõisnikud). Esialgu elati kindlustatud linnades (Tallinnas Toompeal), mõned vasallinnustes (Kiiu, Purtse),
laiendama lambakarjamaid, ajades talupoegadest rentnikud oma taludest välja. Kuna karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega, hakati kogu seda protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). · REFORMATSIOON INGLISMAAL: · Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16
oma taludest välja. Kuna karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega, hakati kogu seda protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku 4 muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). 3. REFORMATSIOON INGLISMAAL. Vanem õpik II, lk 202 - 208 3.1. Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16
Pärast seda pöördub temperatuur jälle tõusule. Edaspidi on auna vaja segada umbes 1 kord kuus; 7 … 8 segamiskorra järel võib mitu auna ühendada üheks suuremaks järelvalmimisaunaks ning segamisintervalli veelgi suurendada. Valmis kompost sõelutakse. Tavaliselt ei ole kogu koredastruktuuriline tugimaterjal jõudnud protsessi käigus laguneda. Sõelumisel eraldatud koreaine kasutatakse ära järgnevalt rajatavates aunades, mistõttu uut tugimaterjali ei lähe vaja nii palju kui esimestes aunades. Väga kvaliteetne kompost saadakse umbes 1,5 … 2 aastaga. 2) Tunnelkompostimine Tunnelkomposteris kestab kompostimisprotsessi aktiivfaas 2 … 3 nädalat, misjärel kompost laaditakse järelvalmima. Kasutades reaktorkompostimist on võimalik saada küps lõpptoode 3…6 kuuga; siiski tuleb arvestada ka välistemperatuuri mõjuga erinevatel aastaaegadel.
annaabi.ee 
